Sellel aastal valminud uus energiaplokk Iru elektrijaamas kasutab elektri ja soojuse tootmiseks segaolmejäätmed, asendades vanad maagaasil töötanud energiaplokid. Tänu uuele kütusele kasvas Iru elektrijaama konkurentsivõime ja toodang. Energia tootmiseks sai Irus ära põletatud umbes 180 000 tonni prügi.
- Jäätmed
- Urmo Heinam, Iru Elektrijaam
- 30. detsember 2013
Iru elektrijaam sai jäätmeploki valmimisega uue elu. Kui veel eelmisel aastal seisid jaama vanad plokid suure osa ajast, sest maagaas on kütusena kallis, siis jäätmeploki valmimisega olukord muutus. Elektrit toodab jäätmeplokk täisvõimsusel. Senisest soodsama hinnaga soojusenergiat tarbivad Tallinna ja Maardu elanikele vastavalt vajadusele. Tänu prügienergiale üleminekule säästab Iru elektrijaam aastas 70 000 000 kuupmeetrit maagaasi.
Kui eelmisel aastal tootis Iru elektrijaam kokku 30 GWh elektrit, siis tänavu kuue kuuga juba 43,2 GWh. Sellest jäätmetest toodetud elektrist piisaks 24 000 Eesti perele. Lisaks elektrile tootis Iru elektrijaam soojusvõrku üle 70 GWh prügist toodetud soojust, millest piisaks aastaks ligi 7 000 kodule.
Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus elektri ja soojuse tootmises, aga ka prügikäitluses. Segaolmejäätmeid tekib meil aastas 300 000 tonni, millest Iru elektrijaam suudab energia tootmiseks kasutada umbes 220 000 tonni. Tänaseks oleme Irus põletanud umbes 180 000 tonni prügi. See oleks muidu viidud prügilatesse ja jäetud sinna aastakümneteks.
Valdavalt – ca 90% ulatuses - on Iru jäätmeenergiaplokis põletatavad segaolmejäätmed pärit üle Eesti, kuid tarnekindluse tagamiseks sõlmisime jäätmete tarnelepingud ka Soome ja Iirimaa ettevõtetega, kellele pakume olmejäätmete käitlemise teenust.
Rõhutan siinkord taas, et vastupidiselt levinud valearvamusele, ei osta Iru elektrijaam välismaist prügi, vaid vastupidi – osutab teenust ja saab prügi vastuvõtmise ja käitlemise eest tasu. See sai võimalikuks tänu sellele, et Iru jäätmeploki valmimisega tekkis meil võimalus jäätmete taaskasutamiseks keskkonnaohutul moel, mida naaberriikides napib.
Siiski ei ole jäätmete impordis midagi uut, sest Eestis on teisigi ettevõtteid, kes pakuvad jäätmete käitlemise teenust, sh ka välismaisele prügile. Erinevaid jäätmeid ümbertöötlemiseks ja jäätmekütuse (RDF) tootmiseks on Eestisse imporditud juba aastaid.
Jäätmete põletamise otsest positiivset mõju inimeste rahakottidele on aga märgata üle terve Eesti. Tallinna ja Maardu elanikeni jõuab Irust senisest neljandiku võrra soodsam soojus, üle Eesti muutus aga odavamaks prügivedu, kuna Irus prügi käitlemine on umbes kaks korda soodsam kui prügilasse ladestamine. Oleme arvutanud, et tänu soodsamale soojusele ja prügikäitlusele säästavad Eesti inimesed kokku 7 miljonit eurot aastas.
Põletamisel tekkiv tuhk läheb taaskasutusse
Prügi põletamisel tekib mõistagi ka tuhka, kuid jäätmete põletamisega kaasnevate jääkide keskkonnamõju pärast muretsejatele saame rahustuseks öelda, et jäätmeploki jääke Eestisse ei ladestata. Jäätmepõletusest jääb ladestatavaid jääke järele üksnes kuni 5%, mis aga lähevad käitlusse Soome, kus gaasikäitlusel tekkinud tahked jäätmed ja lendtuhka töödeldakse mitteleostuvaks ja ladestatakse keskkonnale ohutult.
Kogu põletusest üle jäävat koldetuhka taaskasutatakse aga prügilate sulgemisel ning nõudlust tuha järele on täna rohkemgi kui suudame pakkuda. Jõelähtme prügila sulgemistöödel kasutati sel aastal 43 000 tonni Irus tekkinud tuhka, säästes nii looduslikke ressursse, näiteks liiva.
Põnevaid leide jäätmepunkrist
Mitte kõik, mis jaama katlasse siseneb ei põle. Jäätmeploki juhtimiskeskusesse kogunes mõne kuuga märkimisväärne spordivarustuse kollektsioon, milles leidub mitu komplekti petangi ning erineva kaaluga hantleid ja sangpomme.
Lisaks oleme kogunud ka valiku tööriistadest, kuhu kuuluvad näiteks igas suuruses ja kaalus haamrid. Puudu ei ole ka veeboileritest, autorataste ilukilpidest, radiaatoritest ja isegi hobuseraudadest. Üllatama panevad aga hoopis sellised leiud nagu kanalisatsiooniluugid ja betoonplokid, mis ei tohi kindlasti olmejäätmetes olla.
Kokku oleme poole aastaga segaolmejäätmetest eraldanud 2 452 tonni metalli, mille suunasime taaskasutusse.
Lugu on originaalkujul ilmunud Eesti Energia blogis
Foto: Boy, et.wikipedia – Transferred from et.wikipedia; transferred to Commons by User:Kjetil_r using CommonsHelper., CC BY-SA 3.0, commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=9554133
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
