Eile avati Järvakandis uuenenud klaaspakendite tehas, millesse investeeriti 25 miljonit eurot. Sellest 4,1 miljonit vahendas Keskkonnainvesteeringute Keskus EL-i ühtekuuluvusfondist. Tegemist on vägagi keskkonnahoidliku investeeringuga. Investeering hõlmab uut kõrge tõhususega hapniku ja gaasi segul töötavat klaasisulatusahju, kontrolliseadmeid, uusi tootmismasinaid ning klaasimurru eelsoojendussüsteemi.
- Majandus
- Toimetas Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee
- 1. juuli 2015
- Klaase pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
 |
| FOTO: Järvakandi klaasitehas. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee |
Uus gaas-hapnik sulatusahi kasutab kuumutamiseks maagaasi ja puhastatud hapnikku, mis vähendab oluliselt heitkoguseid. Lämmastikoksiidide hulk (NOx) väheneb uue tehnoloogia kasutuselevõtuga koguni 90%.
Jääksoojust kasutatakse taaskasutatava klaasijäätme ehk klaasimurru eelsoojendamisel enne selle sulatusahju minemist, mis omakorda hoiab kokku sulatusenergiat.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse hinnangul saab nüüd tehases klaasi veelgi rohkem taaskasutada, väheneb õhku paisatav CO2 kogus ning pudelite tootmiseks kulub vähem toorainet.
 |
| FOTO: Klaaspurkide valmistamine.Autor: Owens-Illinois, Inc. |
Osana varade optimeerimise kavast on O-I (Owens-Illinois, Inc.) investeerinud Euroopa tehastesse viimase kahe aasta jooksul 280 miljonit eurot. Järvakandi investeeringu eesmärgiks oli tõsta tehase keskkonnasõbralikkust ja parandada tootmisvõimekust.
Klaaspakenditel on väike süsinikujalajälg
2009. aastal hindas ettevõte klaaspakendi elutsükli süsinikudioksiidi jälge, mis hõlmas klaaspakendi keskkonnamõju analüüsimist alates tooraine eraldamisest kuni pakendi eluea lõpuni. Leiti, et taaskasutatavad klaaspudelid on ülekaalukalt vähima süsinikdioksiidi jäljega pakendid. Kuna taaskasutatavat pakendit saab kasutada keskmiselt 20-30 korda enne uut ümbersulatamist, siis on selle süsinikujalajälg palju väiksem kui ühekordselt kasutataval pakendil, isegi kui arvestada pesemist ja transporti.
Klaasi tootmisprotsessil tekib väga vähe jäätmeid. Tegelikult saab klaasi toota suletud tsüklis, mis tähendab, et näiteks klaaspudelist või –purgist saab üha uuesti ja uuesti täpselt sama toodet valmistada. Peale selle vajatakse ümbertöödeldud klaasi kasutamisel tootmisprotsessis vähem toorainet ja vähem energiat. Klaasi saab 100 protsenti lõpmatult ümber töödelda.
Taaskasutatavad pudelid on eriti populaarsed Ladina-Ameerikas, Euroopas ja Kanadas. Kogu maailmas on ringluses üle 6 miljardi O-I taaskasutatava klaaspakendi.
Klaasi propageeriv liikumine ja panustamine kogukonda
O-I algatusel on loodud ka klaasi propageeriv liikumine Glass Is Life. Liikumine koondab keskkonnakaitsjaid, ettevõtte kliente ja mõjutajaid, kes oma igapäevaelus klaasi kasutamist väärtustavad. Liikumine loob klaasile inimliku mõõtme. Loe lisa facebook.com/GlassIsLife ja www.glassislife.com .
Ettevõttele on oluline panustada ka kohalikku kogukonda, seetõttu võimaldatakse töötajatele näiteks vabatahtliku töö päevi. Töötajatele antakse igal aastal teatud arv päevi, mille jooksul nad saavad teha nende poolt valitud vabatahtlikku tööd. Päevade arv, mida vabatahtlikkusele panustatakse on riigiti erinev.
Ka O-I juhid tegutsevad vabatahtlikena. Näiteks tegevjuht Andres Lopez on olnud vabatahtlik Ladina-Ameerikas, aidates viia kokku kohalikke kogukondi ja piirkonna ettevõtteid.
Piimapudelid pole probleem
Bioneer uuris klaasitehase juhtkonnalt, kas Eestis on plaanis hakata ka piima uuesti klaaspudelistesse pakendama. Põhja- ja Ida-Euroopa regiooni juht Viivika Remmeli sõnul on ettevõte klaasist piimapudelite tootmiseks valmis, aga hetkel on puudu piimatootja, kes klaaspakendeid soovib.
Kontserni 2014. aasta käive ulatus 6,8 miljardi dollarini ning selle 21 eri riigis asuvas 75 tehases on ligi 21 100 töökohta. Järvakandi investeering on osa ettevõtte varade optimeerimise kavast. 2015. aasta lõpuks on O-I investeerinud 3-aastase programmi raames Euroopa tehastesse üle 420 miljoni euro. O-I Euroopa annab 10 riigis asuvas 35 tehases tööd 8000 inimesele.
FOTO: "Nende Järvakandi inimeste jaoks, kes tehases töötavad, nendele ongi klaas elu!" ütles ettevõtte juhatuse esimees Al Stroucken tehase avamisel. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
 |
FOTO: "Ma loodan, et projekt on eeskujuks ka teistele ettevõtjatele. Siin oli kõigele mõeldud, kuna tegemist oli terviklahendusega," ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees Veiko Kaufmann tehase juhtidele KIKi sipelgat üle andes. Naljatamisi lisas Kaufmann, et kui tehase klaasivarud peaksid ikka väga otsa saama, siis kõlbab ümbersulatamiseks ka KIKi poolt kingitud, sipelgaga klaasist tahukas. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee |
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
