Järk-järgult kasvanud eestlaste sortimisharjumused ning suurenenud teadlikkus ajendab pakendikäitluse ettevõtteid arendama üha leidlikumaid ja efektiivsemaid järelsortimise lahendusi. Eesti Pakendiringluse sortimistehas Maardus võimaldab kodus eelsorditud pakendeid sortida ilma inimese sekkumiseta. Sortimistehases leiavad kõik pakendiliigid oma tee ümbertöötlemisse.

Suurima osa majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad pakendid, sh klaastaara. Klaastaara on 100% taaskasutatav ning selle kvaliteet aja jooksul ei lange. Et kodus sorditud klaas leiaks maksimaalsel määral taaskasutamist, on sortimistehases väljaarendatud spetsiaalne klaastaara eraldamise mehhanism.

Segapakend jõudis sortimistehasesse

Klaastaara teekonna algus

Esmaseks eelduseks on klaaspakendite sortimine kodus. Piisab sellest, kui klaas koguda kokku metall- ja plastpakenditega. Majapidamises võib selleks olla kas näiteks eraldi kilekott või papist kogumiskast, millest on selle täitumisel lihtne pakendeid kogumiskonteinerisse paigaldada.

Segapakend konteineris

Klaasikonteinerisse võib visata nii pandita taarat kui ka klaaspurke. Kindlasti ei tohi sellesse visata aga peegli- ja aknaklaasi ning lambipirne. Klaaspakendeid ei pea ilmtingimata 100% teistest pakenditest eraldi koguma. Sõltuvalt konteineri märgistusest kogutakse klaasi ühiselt plast- ja metallpakendiga või eraldi puhta materjalina. Valik tasub teha selle järgi, millised konteineritüübid asuvad liikumisteele kõige lähemal (pood, kodu, bussipeatus). Mõlemad konteineri liigid jõuavad jäätmeautoga lõpuks Maardu sortimistehasesse.

Klaasikild

Mis toimub klaasiga sortimistehases?

Jäätmeauto valab kõik konteineritest kogutud materjalid tehase pakendite kogumisplatsile. Sealt tõstab kopplaadur pakendijäätmed dosaatorisse, mis meenutab suurt 30 m³ konteinerit. Dosaator väljastab pakendeid ühtlase voona sortimislindile.

Järgmiseks juhatab sortimislint pakendid suurde kidadega sõela, mis purustab ka kinnised kotid. Esimene pöörlev sõel eraldab üksteisest eri suuruses pakendid ja edasi liiguvad pakendite komplektid: paber, papp ja kile oma konveierile ning kõik väikesemõõdulised pakendid nagu metall, plast ja klaas teisele konveierile. Järgnevalt eraldatakse magnetiga ferriidne metallpakend (konservid, purgikaaned, õllekorgid). Ülejäänud väikesed pakendid liiguvad vibreerivasse sõela.

Klaasikild konteineris

Klaas on kõige raskem pakend ja seega kukub see oma massi tõttu läbi vibreeriva sõela samal ajal kui teised pakendid juhitakse edasi jätkama oma teekonda mööda konveierlinti. Vibrosõel purustab klaasi ja see pudeneb läbi sõela. Kopplaadur laeb klaasikillud suurde 20 m³ konteinerisse.

Mis saab klaasist pärast sortimistehast?

Kogu Pakendiringluse klaaspakendid taaskasutatakse Eestis. Maardu sortimistehases killuks purustatud klaas viiakse kas Audrusse või Järvakanti. Audru betoonitehases kasutatakse klaasikildu betoonplokkide valmistamisel. Järvakandis aga toodetakse uued klaaspurgid ja -pudelid.

Uus toode: Klaaspudelid

Täna teevad Eesti Pakendiringluse tehases suure sortimistöö seadmed, nii et inimesed klaaspakendijäätmetega füüsiliselt kokku puutuma ei peagi. Seega on tänaste tehnoloogiliste võimaluste juures täiesti piisav kui kodudes tehakse vaid eelsorteerimine, mille käigus võib eri liiki pakendid koguda ühte anumasse (klaasi, plasti, metalli). Selline pakendite sortimine ei peaks majapidamises üldse keeruline olema.

Uus toode: Betoonblokk

Igal aastal kogub Eesti Pakendiringlus kokku üle 40 000 tonni pakendijäätmeid. Kogutud pakendid viiakse Maardu sortimistehasesse. Pakendiringlus on paigaldanud üle Eesti 355 klaasi kogumiskonteineri ning segapakendi konteinereid on 1046. Konteinerite kohta leiab infot kodulehelt pakendiringlus.ee.

Uus toode: betoonploki kasutus

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta