Kirjanik Mats Traadi romaanis Minge üles mägedele on teiste Eesti arhetüüpide kõrval juttu  ohvriaedadest, Lõuna-Eestile omastest ahikotustest ehk pühapaikadest. Mats Traat on pärit Otepää kihelkonna Arula küla Kuutsemäelt ja sarnasel maastikul toimetavad ka tema tegelased. Seetõttu pole üllatav, et Traadi sünnikodust vaevu kilomeetri kaugusel on arhiiviandmete põhjal teada ka üks ajalooline pühaaed.

Otepää kandis on inimesed elanud tuhandeid aastaid ja see oli üks Muinas-Eesti keskusi. Sestap leidub siin rikkalikult pärandit nagu asulakohti, linnamägesid ja kalmeid. Eriti rikas on Otepää kant looduslike pühapaikade poolest. 
Esialgsetel andmetel on siin teada ligi 50 ajaloolist looduslikku pühapaika. Lisaks tervendavatele allikatele, pühadele kividele ja hiiepaikadele asub siin Eesti suurim ja kauneim Pühajärv. Lisaks on Otepää ainus Eesti kihelkond, kust saab alguse kaks Pühajõge. Tõutsi küla Pühalättest algab Võhandu Pühajõgi. Samuti on Pühajärve lõunasopist algava Väike-Emajõe ajalooline nimi Pühajõgi.

Vähem tuntud pühapaikadest leiab kihelkonnast veel Palupera tervendava oja ning Arula Meema talu Liukivi. Arulas Pakese talus on asunud veel üks Lõuna-Eestile kunagi iseloomulik, kuid tänaseks unustatud pühapaiga liik – ohvriaed.
Piiripealse nähtusena loetakse pühapaikade hulka eriliste kombetalitustega seotud ristteed. Teeneka koolimehe ja koduloo-uurija Heino Mägi talletatud andmete põhjal asub üks selline Nõuni külas. Kõik kes liiguvad Otepää-Tatra teel, sõidavad Nõunis Ristimäe bussipeatuse juures läbi selle püha mäe. Justnimelt läbi mäe, sest nõukogude ajal süvendati maantee mäkke. 

Looduslikuks pühapaigaks peetakse ka vanemate matusekommetega seotud virve-,  risti-, ehk hingepuid. Kohalike elanike abil on viimastel aastatel kaardile kantud Kastolatsi ristimets ja Vana-Otepää ristimännid. Neist kaks said kaardile alles käesoleval kevadel tänu Neeruti külavanemalt Tõnu Märsilt saadud teabele. 

Ristipuud asuvad kalmistule suunduvate teede ääres. Vana tava on, et matuserong teeb teel kalmistule peatuse. Surnu meessoost sugulased lõikavad tee ääres kasvavale puule ristimärgi ja mälestavad lahkunut. Tavaliselt valitakse ristipuuks mänd või kuusk ja puul võivad olla ühe või mitme inimese hingeristid. Näiteks Vana-Otepää Tammemäe ristimännil on üksteise alla lõigatud viie inimese tähised. 

Kuigi ristipuud asuvad teede ääres, pole neile lõigatud tähiseid kerge märgata. Seetõttu on eeldatavasti enamik Otepää kandi ristipuid veel kaardistamata. Sama lugu on ka enamiku teiste siinsete pühapaikadega. Ka Mats Traadi koduküla ohvriaia täpne asukoht pole seni veel kaardil. Hiite, pühade kivide ja puude, tervendavate allikate ojade jms leidmiseks on vaja kohalike inimeste abi.

Kui teile on teada mõni ristipuu, või muu vähetuntud looduslik pühapaik, siis palun andke sellest  teada. Nii saame ühise pärandi kaardile.

Väärtuslikud on ka hävinud pühapaikade andmed. 2011. a tutvustasin Otepää keskkonnamajas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Kuulajate seas oli keegi, kes kõneles hävinud ristipuust. Kunagi 1950. aastail oli kohalik parteijuht lasknud rajatava tee ehitada ringi ümber ühe puu. Avalikult sellest ei räägitud, kuid kõik teadsid, et sel puul on ka parteimehe omaste hingeristid. See puu on kadunud, kuid maanteekurv meenutab nii kadudnud ristipuud kui ka selle kaitsmist. 

Kahjuks ei jõudnud ma selle loo üksikasju toona üles märkida, kuid loodan, et keegi saab sellest veel lähemalt kõnelda.

Talletamist väärivad nii vanemad kui uuemad lood, mis on seotud pühapaikade kasutamise, rüüstamise, kaitsmise ja seal kogetuga.

 

Mis on ajalooline pühapaik? 

 

See on mets, puu, kivi, pinnavorm, või veekogu, mida on pühaks peetud juba enne 20. sajandit. Erandiks vaid uuemad ristipuud. Pühapaiga määratlemisel on aluseks ajalooline teave ehk pärimus, et seda paika on peetud pühaks, seal on käidud palvetamas, ande viimas, ravimas, pühi pidamas, või muid kombetalitusi pidamas. Pühapaigale võib viidata ka keeld seal puid raiuda, loomi karjatada, maad kaevata, lärmata, samuti pärimused õnnetustest, mis on keelu rikkujaid tabanud.

Eesti taasiseseisvumise järel on hakatud pühapaiku taas väärtustama. Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukavas öeldakse, et Eesti looduslikud pühapaigad kujutavad endast erilist ja haruldast nähtust. Pühapaikades on tihedalt põimunud loodus- ja kultuuripärand ning Eesti looduslikes pühapaikades ka eesti ja soome-ugri identiteet. Samas rõhutatakse pühapaikade olevikulist tähtsust. Paljud looduslikud pühapaigad  on  kasutusel  ka  tänapäeval.  Seal  ravitakse,  ohverdatakse,  palvetatakse, mälestatakse  lahkunuid  ning  järgitakse  muid  tavasid. Pühapaik  on  põlvkondade  sideme  ning järjepidevuse, samuti looduse ja vaimse pärandi hoidmise koht, seisab arengukavas.
2019. a jõudis looduslike pühapaiga mälestise liik muinsuskaitseseadusse ja kaitse alla on võetud ligi 560 pühapaika.

Eesti looduslike pühapaikade kaardile kantakse aga kõik teadaolevad pühapaigad ja hetkel on neid seal ligi 1400. Otepää kihelkonnas on seni kaardistatud kõigest 16 pühapaika. 

Vaata, millised kodukandi pühapaigad on kaardil.

Teata pühapaigast: ahto@hiis.ee, tel 56686892.

Lugu on pärit Ahto Kaasiku FB leheküljelt.

Sarnased artiklid