Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kalade kudealadele liikumise tagamiseks peavad paisude juures asuvad kalapääsud olema veega täidetud ja vabad risuummistustest.

  • Veemajandus
  • 10. oktoober 2016
  • Kalapääsu pildistas keskkonnaministeerium.

Oktoobri- ja novembrikuu on lõhe ja meriforelli jaoks kudeaeg, mil meres elavad siirdekalad tulevad jõgedesse oma sünnikoelmutele kudema. Kõrged paisud või hooldamata kalapääsud põhjustavad siirdekalade arvukuse vähenemist paisudest ülesvoolu ning mitmetes veekogudes on looduslikud populatsioonid seetõttu hävimisohus või juba hävinud.

2015. a läbiviidud kalapääsude efektiivsuse seire käigus leiti, et mitmel kalapääsul esines risuummistusi, mis takistasid kalade liikumist kudealadele. Seire põhjal võib öelda, et looduslikku tüüpi kalapääsud, nt erinevat tüüpi kärestikud ja möödaviikpääsud, täidavad oma eesmärki, kui nad on korras ja hooldatud.

„Kalapääsud on rajatud selleks, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada, ent pääsude toimimise eelduseks on korras ja hooldatud rajatis. Kalapääsus ei ole lubatud vooluhulga, veerežiimi ega veetaseme muutmine, sest see seab ohtu kalade rände,“ lausus Elina Leiner, Keskkonnaameti veemajanduse koordinaator.

Lisaks rände tagamisele pakuvad mõned kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus eriti oluline. Eeskätt tähendab see jõeveega kaasa kantud okste ja risu regulaarset eemaldamist kalapääsust, kuna risuummistus ei lase kaladel vabalt liikuda ja võib tekitada täiendava takistuse või paisutuse jões või kalapääsus.

Märgates kalapääsudel takistusi, tuleks neist teatada Keskkonnainspektsiooni valvenumbrile 1313.

Samuti tuletame meelde, et lõhe ja meriforelli ei tohi püüda siseveekogudes 15. oktoobrist 15. novembrini, kuna sel perioodil valitseb kuderahu. Keelust kinnipidamine on vajalik, et tagada siirdekalade looduslik arvukus ja püügivõimalused ka tulevikus.