Raamat "Põhja-Eesti klint - Eesti looduse sümbol"  jõudis veebi Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel ja Geotrail OÜ teostusel.

Lõik Kalle Suuroja klindiraamatust:

"Loodusajakiri Loodus korraldas 1999. aastal küsitluse “33 Eesti populaarsemat loodusmonumenti” ja ülekaalukalt (seda toetas ligi 80% vastanuist) võitis esikoha Põhja-Eesti klint, teiseks jäi Taevaskoda (Devoni liivakivist kaldakaljud Ahja jõel) ja kolmandaks Kaali meteoriidikraater.

Igal maal ja rahval on mõni loodusmonument, mis paremini kui miski muu seostub just selle maa või rahvaga. Soomet tunneme lugematutest järvesilmadest  graniidikaljude vahel ja Norrat sinavatest fjordidest, Taanit Mønsi valgetest kriidikaljudest ja Lätit Kuramaa liivarandadest... Seda loetelu võiks jätkata seni, kuni meil jätkub teadmisi oma lähemate ja kaugemate naabrite kohta.

Millest tunda ära Eestit? Kindlasti peab sellel pildil olema palju metsa (u 50% territooriumist) ja soid (u 20%), kuid ka põlde ja rohumaid (u 30%). Kuid kõige rohkem peab seal olema siiski randa. Maal, mille pindala on vaid 45 125 km², on randa u 4000 km. Sellest omakorda ligi 600 km kuulub Põhja-Eesti klindile. Põhja-Eesti klint ei ole muidugi veel kogu Eesti, sest siin on veel teisigi imetlemisväärseid loodusmonumente: Siluri klint Saare- ja Muhumaal; Devoni punasest liivakivist kaldakaljud Võru-, Põlva- ja Tartumaal; iidvanad ja -suured  meteoriidikraatrid Hiiu- ja Läänemaal ning voored Vooremaal ja kõrved Kõrvemaal.

UNESCO maailmapärandi nimekirjas, mis koondab endasse maailma looduse ja inimkultuuri tähelepanuväärsusi, oli 2008. aasta lõpus 878 objekti: neist 679 kultuuripärandina, 174 looduspärandina ja 25 mõlema tunnuse alusel. Kuid Põhja-Eesti klindi sarnaseid rannaastanguid ei ole seal ühtegi. Põhja-Eesti klindile on jätkunud ruumi üksnes selle väärika nimekirja eelregistreerimislehel (Tentative List). Kuid eestlased ei ole lootust jätnud ja teevad kõik selleks, et Põhja-Eesti klinti rahvusvaheliselt laiemalt tutvustada ning tema noteeringut maailma kõikvõimalikest imedest üleküllastunud turul tõsta. Ühe uue võimaluse selleks annab Maailmapärandi Komitee poolt 2005. aasta juulis loodud Maailmapärandi Mereprogramm (World Heritage Marine Programme), mille eesmärgiks on maailmamere ja selle randadega seonduvate maailmapärandi nime väärivate tähelepanuväärsuste kaitse ja propageerimine. "

Lisa saate lugeda ja kauneid pilte vaadata juba raamatust endast: http://www.envir.ee/klint

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta