Mõned kuud tagasi tegi Gorilla vahekokkuvõtte Pariisi kliimakokkuleppest ja selle tulemustest. Kliimakokkulepe sai sõlmitud 2015. aasta detsembris, kui 195 maailma riiki otsustasid kliimamuutuste pidurdamiseks ühise strateegia välja töötada. Kokkuleppe tegevusplaani ametlik elluviimisaeg algab 2020. aastal, mis on peagi ukse ees. Kui tõenäoline see on, et lepperiigid ka päriselt oma lubadusteni jõuaksid?

  • Kliima
  • 13. oktoober 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Ühise eesmärgi erinevad tulemused

Pariisi kliimakokkuleppe sisu hõlmab nii pikaajalist stabiilsust temperatuuri tõusu suhtes, kliimaneutraalsust, veereservuaaride säilitamist, kliimamuutustega kohandumist, kadude minimeerimist, arenguriikide finantsilist ja tehnoloogilist tuge jätkusuutlikkuse osas, kliimamuutuste alase hariduse pakkumist, valitsuste läbipaistvust ja palju muud. Kokkuleppe eesmärgiks oli luua kõikehõlmav strateegia, mis võiks edukalt kliimaprobleeme lahendada või vähemalt pidurdada ning valitsustevahelise võrdse kliimamuutuste vastase võitluse luua.

Parimad kliimamuutustega võitlejad on senini olnud Rootsi, Leedu, Maroko ja Norra

Kahjuks selgus üsna peagi, et riikide motivatsioon kokkuleppest kinni hoida ei olnud sugugi võrdne. USA president Donald Trump otsustas kokkuleppest väljuda juba 2017. aasta suvel ja kuigi teised riigid on endiselt kokkuleppetäitjate nimekirjas, on täna, paar aastat pärast kokkuleppe sõlmimist, näha väga erinevaid tulemusi.

Enam ei ole kuigi tõenäoline, et Pariisi kliimakokkuleppe peamine eesmärk saavutatakse.

Kõige edukamalt on kokkulepitud lubadusi täitnud Põhja- ja Kesk-Euroopa riigid ning Maroko. Parimad kliimamuutustega võitlejad on senini olnud Rootsi, Leedu, Maroko ja Norra. Kümne edukama riigi hulgas on ka Soome ja Läti. Eesti on nimekirjas alles 30. kohal ja jääb naaberriikidele mitmekümne punktiga alla. Kõige halvemini on ülesannetega hakkama saanud aga Austraalia, Korea, Iraan ja Saudi Araabia.

Temperatuuritõus toob kaasa kliimavöötmete nihkumise

Kuigi kokkuleppega seoses on esile tõusnud palju edulugusid, on üleüldine foon siiski pigem negatiivne — nimelt ei ole enam kuigi tõenäoline, et globaalne temperatuuri tõus tõesti 1,5°C piiresse jääb. Ometigi oli tegu Pariisi kliimakokkuleppe peamise eesmärgiga.

Globaalne soojenemine toob kaasa enamat kui pelgalt hea rannailma. Praeguste prognooside kohaselt võib antud kursil liikumine tõsta maailma keskmist temperatuuri aastaks 2100 lausa 4°C võrra, mis toob enesega kaasa kuuemeetrise merepinna tõusu. Kliimamuutused ja ookeanide soojenemine omakorda tähendab, et tänased kliimavööndid hakkavad nihkuma ning Euroopa liigub järjest enam troopilise kliimavöötme suunas.

Tänavune üle-euroopaline kuumalaine oli vägagi tõenäoliselt seotud kliimamuutustega, kuigi täpset põhjus-tagajärg seost on täna veel keeruline paika panna. Küll aga ütlevad asjatundjad, et globaalne soojenemine tõstis sellesuvise kuumalaine tõenäosuse lausa kahekordseks. Ülemaailmne temperatuuri tõus ja kliimavööndite nihkumine toob aga omakorda kaasa aina enam troopilisi torme ja orkaane, mis varem parasvöötmelises kliimas ei ole päevakorral olnud.

Põlevkivitööstuse taak Eestis

Eesti on kliimakokkuleppe täitmise nimekirjas 30. kohal ja jääb naaberriikidele mitmekümne punktiga alla.

Loomulikult võib sama öelda ka Eesti kohta. Olgugi, et valitsus on välja töötamas strateegiat taastuvenergiale üleminekuks, ei ole meil lootustki näha kliimasõbralikke numbreid enne, kui hakkab toimuma strateegiline põlevkivitööstusest väljumise aktsioon. Põlevkivi on endiselt meie ökoloogilise jalajälje kõige suurem valukoht ning kuniks me jätkame niivõrd keskkonnavaenuliku tööstusega, oleme paratamatult ka meie üks globaalse soojenemise põhjuseid.

Nagu tänaseks on näha, ei ole Pariisi kliimakokkuleppe jõustumine kuigi edukas olnud. Riikide ja valitsuste vägagi varieeruv motivatsioon kokkuleppest kinni pidada ja kliima stabiilsuse eest võidelda on loonud olukorra, kus mõned üksikud aktivistid veavad järgi tervet nimekirja ükskõiksetest valitsustest. Küsimus pole mitte võimalustes ja ressurssides, vaid eelkõige motivatsioonis — nii Saudi Araabial, Austraalial kui nimekirja keskel paikneval Hollandil oleks võimalik panustada taastuvenergia käibele võtmise, kasvuhoonegaaside vähendamise ja riikliku kliimastrateegia välja töötamisega, kuid seda pole tehtud.

2020. aastani on veel napilt üle ühe aasta aega, kuid kliimakokkuleppes vastu võetud otsused on järjelt mitmekordselt maas. Kas enam on üldse lootust lubadustele järgi jõuda? Tõenäoliselt mitte, selleks oleks pidanud vahetult pärast kokkuleppe sõlmimist oluliselt agressiivsemalt globaalset kliimapoliitikat arendama. Seega jääb meil üle vaid loota, et valitsustevahelised kokkulepped ükskord ka globaalsele heaolule hakkavad rõhku pöörama.

Allikas: The Guardian


Lugu on pärit elustiiliportaalist Gorilla.