Antud loo rääkis mulle mu kunagine hea sõbranna ja selle tegevus toimus aastaid tagasi Balti jaama turul. Nüüd tuleks sul, hea lugeja meelde tuletada, milline nägi välja vana turg Balti jaamas enne remonti. Tuleks ka sinna juurde mõelda külm ja hall sügishommik ning saategi vastava olustiku.

Minu loo kangelanna tuli hommikul töölt ja läks turule söögikraami ostma ning rongini aega parajaks tegema. Kõndis ta seal putkade ja lettide vahel ning vaatas, kuidas kauplejad oma kaupa müügiks välja panid. Öine vahetus oli teda natuke loiuks ja uimaseks teinud ning külm hakkas ka kontidesse tikkuma juba. Tuul ka lõõtsutas lettide vahel.

Tiirutas ta seal ringi ja järsku kuulis seljatagant krõbisevat ning veidi rögisevat meesterahva ärajoodud häält, mis kõnetas teda. Juba selline hääl üksi võttis kananaha ihule. Ja seesama hääl selja tagant ütles vene keeles: “Tы нож хочешь?”

Vaatamata väsimusele ja külmale, oli tal esimeseks reaktsiooniks joosta. Tormanud omateada ohutusse kaugusesse, otsustas ta siiski tagasi vaadata. Seal seisis üks õnnetu moega pisike ja räpase välimusega vanamehenäss, kes torises rahulolematult: “Дура, куда ты бежишь? Я просто предложил купить нож.”

Vaata, just nii võib juhtuda, kui oled väsinud ja viibid veel ebaturvalises kohas. Ikka kardad oma elu pärast. Oli ju endine Balti jaama turg oma varguste ja petmistega kurikuulus koht. Mida võiski üksik naisterahvas ette kujutada pimedavõitu putkade rea vahel, kui temalt veel niimoodi küsitakse ka? Selline reaktsioon oli ju ainuõige. Ka mina oleksin ilmselt jooksu pistnud, et päästa oma elu.

Praegu, aastaid hiljem on muidugi hea naerda sellise olukorra üle. Nii võibki nüüd tagantjärgi seda lugu võtta kui head anekdooti. Naerad ja mõtled, kui sürr oli see olukord. Aga samas ise küll ei tahaks seda läbi elada. Selline oli siis lugu seiklustest endisel Balti jaama turul.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta