Maailm on täis kiirustavaid ja sagivaid inimesi. Tänapäevane ühiskond toetab nn sipelgapesa mudelit. Igal inimesel on kindlad ülesanded ja nende täitmist oodatakse kiiremas korras. Kiiremini ja tõhusamalt – need on märksõnad, mille poole püüeldakse vahendeid valimata.

Ei ole raske leida inimest, kes ütleks, et 24-st tunnist ööpäevas jääb talle väheks. Elupõletamine järjest suurema leegiga on jõudnud igale poole. See ei ole ainult karjeristide hobi. Peolokaalid ootavad külastajaid ka töönädala õhtutel. Järjest enam lähevad moodi ekstreemset pingutust või ohtu sisaldavad spordialad. Mõnuainete tarvitamine kogub tuure. HIV ja AIDS levivad teavitustööst hoolimata. Uued moevoolud tulevad järjest kiiremini peale.

Normiks on saanud sündmuste ja olukordade ohjeldamatu virr-varr. Tänapäevane kiirkäigul elamine tähendab tegelikult pidevat muret staatuse, raha, väärikama elukoha, moekamate hilpude, töökohustuste õigeaegse täitmise, väsimuse, tervisehäirete ja üldise tuleviku pärast. Järjest vähem jääb inimestel aega endalt küsida, mis on nende isiklikud elamise eesmärgid. Aega ei jää ka tegutsemise sügavamate tagajärgede üle juurdlemiseks. Pole ime, et oleme oma koduplaneedi kiirustades tehtud otsustega kriisi viinud.

Õnneks ei puudu maailmast inimesed, kes saavad aru rahulikuma elu eelistest. Näiteks aastal 1999 loodi Itaalias Cittàslow (aeglane linn) liikumine, mille eesmärgiks on elukvaliteedi parandamist linnades vastustades kiiret elutempot, amerikaniseerumist ja homogeenset maailma. Liikumine on laienenud Saksamaale, Norrasse, Suurbritanniasse, Poolasse ja mujale. Cittàslow liikmeks võivad saada linnad, mille elanike arv ei ületa 50000.

Lisainfo aeglaste linnade kohta - www.cittaslow.org.uk

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta