Küla ja tema lollused on alati osa külalollustest, mida seal ikka ja jälle korda saadetakse. Enda külaloole tagasi vaadates ja mõeldes, siis külaraamatu lolluste leheküljelt ei olegi minu nime leida.
- Marek Vahula lood
- 19. november 2024
Ühest räägin aga siiski siinkohal. Armas pinginaaber Tarmo Nupp oli see, kes ühes kevades mootorratta omanikuks sai. Kui saabus talv, ei pandud sõiduriista talvekorterisse, vaid toodi
hoopistükkis külatanumale.
Külalaste rõõmuks pandi talle järele kelk ja kelgud ning lõbusõit pimeduses võiski alata. Talvine mootorratas koos mitme kelguga sai külalaste lemmikuks ja pikad ning pimedad õhtud leidsid uue lõbusa sisu. Külateed on pimedad vaid pealtnäha.
Tegelikult on seal pikkadel õhtutel paljutki toimumas ja kelkudega mootorratas oligi selle kinnituseks. Kui märtsikuu õhtud lühemaks tegi ja valgust neile rohkem heitis, said lõbusõidud otsa, aga vahel võib ka rumalasti käituda, mis siis, et lõbus oli. Talveteed ja kelkudega mootorratas ongi pisut naljakad, aga mis siis, sest vähemalt igav ei hakanud ja keegi peale meie endi meie rumalusi pealt ei näinudki õhtupimedates.
Neeruti, talv, 1986/1987.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
