Toilas asuva Koolme maaüksuse korrastamiseks on vaja likvideerida u 2300 m3 reostunud pinnast.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

„Tööde tulemusena likvideeritakse keskkonnareostus, millega välditakse reostuse mõju Pühajõe ökoloogilisele seisundile ja ohtu sealsetele looma- ja taimeliikidele. Koolme üksuselt tuleb likvideerida ka endise Viru Kalatööstuse kütusehoidla maa-alused varemed ja välja kaevata kütusehoidla vundament,“ selgitas Keskkonnaameti veespetsialist Julia Dubova töömahu ulatust. Jääkreostuse likvideerimine kestab eeldatavasti kolm kuud. Märtsis plaanitakse alustada pinnase tagasitäitmise töödega, täidetud ala kaetakse 100 mm paksuse mullakihiga ja alale külvatakse muruseeme.

Koolme maaüksuselt eemaldatavad ohtlikud jäätmed, näiteks kütuse- ja õlijäägid ning asbesti sisaldavad ehitusjäätmed, antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale ettevõttele. Reostunud pinnas kompostitakse kasutades biolagundavaid aineid.

2018. aasta seisuga on riikliku tähtsusega jääkreostuskolletest likvideeritud ligikaudu 30 jääkreostusobjekti. Kokku on Eestis kaardistatud üle 300 reostunud objekti. Jääkreostusobjektide andmebaas on leitav Keskkonnaregistrist.

Tööde teostaja väljaselgitamiseks kuulutas Keskkonnaamet tänavu suvel välja riigihanke „Koolme maaüksuse jääkreostuse likvideerimise ehitustööd Keskkonnaametile“, mille võitis AS Epler & Lorenz. Objekti korrastamist rahastab SA KIK.

Osaliselt Pühajõe hoiualale jääv ja põhja pool Oru pargi maastikukaitsealaga piirnev Koolme maaüksus on riigi omandis olev maa, kuuludes Keskkonnaameti valitsusalasse. Jäätmeseaduse kohaselt tegeleb seega reostuse likvideerimise korraldamisega Keskkonnaamet. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta