Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas kalakotka, kaljukotka ja merikotka kaitse tegevuskavad.

 

Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid - kala-, kalju- meri- ja madukotkas ning suur- ja väike-konnakotkas ning kõik nad vajavad ranget kaitset.

„Kotkaste arvukus on viimastel aastatel küll stabiliseerunud, aga et asjad läheksid veel paremini on tarvis süstemaatilist tegutsemist. Kotkad kui tippkiskjad on ka head keskkonna indikaatorid – kui neid on palju, näitab see ürglooduse ja tervete ökosüsteemide olemasolu,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kaljukotkaid on Eestis hinnanguliselt umbes 60 paari. Eesmärk on 2027. aastaks arvukus tõsta 80 paarini. Kaljukotkaste populatsiooni mõjutab kõige enam toitumisalade hävinemisest ja kvaliteedi langusest tingitud saakloomade arvukuse langus. Järjest enam muutub arvestatavaks ka häirimise ohutegur.

Kalakotkas on levinud Kirde-, Ida- ja Lõuna-Eestis, kuid täheldada võib levikuala laienemist üle Kesk-Eesti lääne suunas, taastades väga aeglaselt oma kunagist levilat. Eestis hinnatakse kalakotka arvukuseks 50-60 paari ja viimastel aastatel on võimalik märgata arvukuse stabiliseerumist. Kalakotka ohuteguriks on mitme väiksema mõju kuhjumine, sealhulgas pesapaikade vähesus, elupaikade killustumine, häirimine, keskkonnamürgid, toidukonkurents. Kalakotka kaitse tegevuskava pikaajaliseks eesmärgiks on arvukuse suurendamine ning tehispesadest sõltumise järk-järguline vähendamine.

Merikotkas on Eesti rannikualadel ja suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud lind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni saavutatud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 220-250 paari merikotkaid. kuid liigi arvukus oli sajandeid tagasi kindlasti suurem. Merikotka olulisemaks ohuteguriks on jätkuvalt  erinevad keskkonnamürgid sealhulgas pliihaavlite kasutamine, lisaks ka sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides ja teedel.

Kinnitatud tegevuskava pikaajaline kaitse-eesmärk on merikotka arvukuse taastumise võimaldamine ja liigi säilimine Eestis vähemalt 300 paari suuruse asurkonnana.

Tegevuskavade eelnõude ettevalmistamist koordineeris Keskkonnaamet ning kavad koostati koostöös Kotkaklubiga. Tegevuskavade koostamist rahastamine toimus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta