Lääne-Virumaal Miila küla seltsimajas kogunes eile lai ring Eesti kohalike kogukondade esindajaid maavarade teemalistele kärajatele. Kärajatel osalejad leidsid, et üksteiselt õppimine on oluline ning lisaks kaardistati mitmeid süsteemseid vigu riiklikus maavarade kasutamise praktikas.

„Tänane üksikjuhtumitel põhinev kaevandamispraktika on koormav nii kohalikele inimestele kui otsustajatele, selline ressursse raiskav tegevus peab lõppema,“ ütles Audevälja Arenduskeskuse juhatuse liige Helen Kooviste. „Minu kodukülas on kolm tegutsevat karjääri ja avamisel veel kaks, kuid me ei näe, et kohaliku elanikkonnaga nende planeerimisel sisuliselt arvestataks.“

„Kogukondade ootus on, et senini ettevõtjate juhitud kaevanduste planeerimise protsess peab asenduma laiapõhjalise alternatiivide kaalumisega, kus juhtivat rolli mängib riik,“ lisas Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk lisades, et Eesti riik peab edaspidi ettevõtja asemel olema geoloogiliste uuringute tellija, tagamaks andmete ja analüüside sõltumatuse ning usaldusväärsuse.

Ühe võimaliku lahenduse – maavarade ruumilise planeerimise – pakkus välja Keskkonnaõiguse Keskus, kes tutvustas kärajatel kaht maavarade kasutamist käsitlevat juriidilist analüüsi. „Maavarade ruumiline planeerimine aitaks ennetada huvide konflikte. Selleks tuleks maakonna planeeringutes määratleda teada olevad kohad, kus kaevandamine on võimalik, kus kaevandamine peaks olema välistatud ja kus on keerulisemad olukorrad ehk kaevandamise võimalikkuse üle peaks otsustama juhtumipõhiselt,“ rääkis kärajate osalejatele esinenud Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus.

Kärajatel osalejad leidsid, et keskkonda kahjustavast kaevandustasudest saadavad tasud peavad senisest suuremas mahus olema otse suunatud kohalike kogukondade edendamisse. Neil teemadel jätkatakse koostööd ja ühist teavitustööd, sealhulgas suheldakse riigiasutuste ja ettevõtjatega, aitamaks jõuda maavarade heaperemeheliku kasutamiseni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta