Amazonase piirkonna metsatustumine hävitas aastatel 2000 kuni 2018 Hispaaniast suurema territooriumi, pühkides maamunalt kaheksa protsenti maailma suurimast vihmametsast, selgus teisipäeval avaldatud uuringust.

Amazonas mängib olulist rolli kliimamuutuste pärssimisel, kuid vihmametsa hävitamine on viimastel aastatel vaid kiirenenud, selgus Amazonase geograafilise võrdluse sotsiaalmajandusliku teabevõrgustiku (RAISG) avaldatud uuringust.

Aastatuhande vahetusest alates on kadunud 513 000 ruutkilomeetrit vihmametsa, selgub piirkonna rühmitustest koosneva konsortsiumi välja antud Amazonase kaasajastatud atlasest.

See on RAISG-i esimene taoline atlas 2012. aastast alates.

Konsortsium leidis, et pärast rekordilist 49 240 ruutkilomeetri metsaalade kadumist aastal 2003, mis oli selle sajandi rekord, vähenes metsatustumine 17 674 ruutkilomeetrini aastal 2010.

Kuid seejärel on raadamine võtnud ehmatavad mõõtmed.

"Amazonas on praegu palju suuremas ohus, kui kaheksa aastat tagasi," teatas RAISG oma avalduses.
"Alates 2012. aastas on metsatustumine kiirenenud, ajavahemikus 2015 kuni 2018 lausa kolm korda," selgus uuringust.
"Ainuüksi aastal 2018 hävis Amazonases 31 269 ruutkilomeetrit metsa, kõige hullem metsatustumise aasta alates aastast 2003."

Amazonase vihmametsad laiuvad üle kaheksa Lõuna-Ameerika riigi: Brasiilia, Colombia, Peruu, Boliivia, Ecuadori, Venezuela, Suriname ja Guyana ning Prantsuse Guajaana.

Brasiilia, kus asub 62 protsenti Amazonasest, vastutab ka kõige hullema raadamise eest, selgus uuringust. Aastatel 2000 kuni 2018 hävitati 425 051 ruutkilomeetrit metsa.

Metsa hävitamine Brasiilias on vaid kiirenenud sestsaadik kui aastal 2019 astus ametisse president Jair Bolsonaro, selgub valitsuse andmetest.

"2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juulini kasvas metsatustumine 12 aasta kõige kõrgemale tasemele, 11 088 ruutkilomeetrini," teatas Brasiilia kosmoseagentuur, kes metsade kadumise hindamiseks analüüsib satelliitfotosid.

See on 9,5 protsenti rohkem mullusega võrreldes, mil metsatustumine oli samuti kümne aasta kõrgeimal tasemel.
Bolsonaro on vihmametsade kaitseprogrammide rahastuse vähendamise tõttu keskkonnaaktivistide ning rahvusvahelise üldsuse pahameele all. Lisaks soovib ta avada kaitsealused piirkonnad põllumajandusettevõtetele ja kaevandustele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta