Ajal kui Eesti oma talguprojekt Teeme ära! sirutab oma abivalmid vabatahtlike võrgustikud üle terve maailma, ei tule kahjuks ka Bioneer.ee lugejatele üle korrata miks ja kuidas „rohelise“ priitahtlikuna igaüks midagi ära teha saab.

Seetõttu toomegi siinkohal ära Treehugger.com 10 nippi, kuidas iga säästlikust eluviisist ja kogukonnas toimetamisest lugu pidav inimene oma hea tahtega palju ära saab teha.

1. Leia enda jaoks aega!

Esimene reaktsioon vabatahtlikuks hakkamise mõttele on sageli: „Mis ajast ma küll seda teen?“ Teisi aga ei saagi enne abistama asuda, kui oled ennast aidanud. Seepärast küsi endalt, mida sul on kõige rohkem vaja. Ehk on see suurem füüsiline aktiivsus, uus hobi, keeleoskus või hoopis oma cv-täiustamine. Vastavalt oma vajadusele saad valida ka vabatahtliku tegevuse, millega üheaegselt saad olla abiks kui ka vii atäide oma isiklikke eesmärke.  Vabatahtlik tegevus aitab laiendada silmaringi ja luua häid kontakte.

Kui sulle tundub, et vabast ajast ei jätku piisavalt peregagi olemaks, tasub mõelda sellele, et külg külje kõrval hea eesmärgi nimel töötamisest pole paremat moodust lähedaste kokkutoomiseks ja ühiseks kvaliteetaja veetmiseks.

Jäta ainult meelde ja ära pühendumisega üle pinguta, vaid küsi endalt, kuidas saaks omavahel ühendada vabatahtlikuks olemist ja tegevust või eesmärki, mida sul nii või teisiti täide viia oleks vaja. Kui sa oled mures, et selline suhtumine on liialt isekas, siis võid selle mõtte kohe unustada. Nimelt on kõige edukamad vabatahtlikud just need inimesed, kes teevad asju, mis nende ajakavasse ja eesmärkidega sobivad. Kui sul aga üldse aega ei ole, siis ära heitu ja loe kõigepealt punkti number 9!

2. Tee eeltööd!

Kasuta internetti ja sotsiaalseid võrgustikke, et leida huvitavaid ja väärilisi eesmärke ning ettevõtmisi. Näiteks järgi niidiotsi veebikülgedelt, mida usaldad, liitu mõne vastavateemalise foorumiga nagu näiteks TreeHuggeri foorumid, või hoia silma peal joosvalt Vabatahtlike Väravas ilmuvatel kuulutustel.

Kui eelistad internetis surfamise asemel inimestega näost näkku suhelda, otsi üles oma maakondlik vabatahtliku tegevuse keskus ning uuri, milliseid võimalusi neil pakkuda on.

3. Käi välja oma trumbid!

Võib juhtuda, et küsid endalt hoopis: „Mida minul pakkuda on?“ Otsi vabatahtliku töö võimalusi, mis lähevad kokku sinu huvide ja oskustega, ja ole isegi natuke isekas (vt punkt 1) selleks, et saada isetuks.

Üllatav võib aga olla teada saada, kui palju globaalsed ja kohalikud keskkonnaprobleemid klapivad sinu igapäevaste tegevustega, üritades aru saada miks ja millist üritust enda jaoks valida. Tea, et keskkonnast ja säästlikust eluviisist huvitatud inimesena on sinu abi järele tõenäoliselt isegi nõudlus. Seepärast ära kõhkle oma oskustes või sobivuses, vaid astu julgelt enda jaoks olulise ürituse põhimõtete eest võitlema.

4. Alusta kodu lähedalt...

Ära jäta tähelepanuta võimalust, et ettevõtmised, mis sind kõige enam huvitavad, võivad aset leida kodukohast vaid kiviviske kaugusel. Ära esimese hooga vaata linnade ja keevaimate keskuste poole, vaid alusta kodule lähimatest võimalustest. Kodu lähedal vabatahtlikuna tegutsemisel on nimelt mitu eelist.

Näiteks on kodu lähedal vabatahtlikuna tööd tehes selleks lihtsam aega leida, ühtlasi oled oma kogukonna asutatud ja tuntud liige ning muudad maailma viisil, mis toob kasu kolleegidele ja lähedastele. Lisaks vähendad oma mõju keskkonnale transpordikulude väiksuse abil. Kui sinu naabruskonnas veel aktiivset kogukondlikku tegevust ei ole, siis miks mitte ise ohjad enda kätte võtta ja endale mõttekaaslasi leides säärane ettevõtmine ära teha!

5. ...või mine vabatahtlikuks kodust kaugemale!

Vabatahtlikuna tegutsemine võib sul aidata hakata mõtlema „kastist välja“ ehk oma igapäevarutiinidest kaugemale vaatama. Kui sa vabatahtlikuna pead sõitma õnnetuspaikadesse, siis otsi kontakti inimestega (või loe nende blogisid), kes on seda juba enne sind teinud. See aitab sul otsustada, mis on kaasavõtmiseks vajalik ning mis üleliigne, ja hoida end kursis kõigi uuendustega. Kui sõidad appi mõnda looduskatastroofipiirkonda Eestist väljaspool, siis planeeri oma reisi säästlikult ning tutvu vastavate blogidega. 

6. Hakka vabatahtlikuks, et näha maailma!

Vabatahtlikuna reisimine on järjest enam ja enam kasvav trend. Ole aga eriti hoolikas valides võimalusi, kud ja kuidas oma aega ja energiat välismaal panustada! Uuri enne minekut järgi ega ei põhjusta sinu vabatahtlikult pakutud abi mõnele kohalikule töökoha kaotust. Samuti võib reisimine ja võõras riigis enda sisseseadmine kulukaks osutud. Lisaks võib lennureisist põhjustatud keskkonnasaaste teha vastutööd sinu seatud eesmärgile. Ole hoolas ning ära lange reisifirmade, mis on maskeerunud vabatahtlikke vahendavateks orgaisatsioonideks, võrku.

Mõnes projektis on küll tavaline, et vabatahtlik kannab enda kuud ise, kuid see panus peaks olema mõistlikkuse piiridesse jääv. Usaldusväärsetel vabatahtlike organisatsioonidel on tööpaikades pikaajaliselt kohal oma inimesed, kes on nii öelda vahemehed ning aitavad uutel tulijatel sisse elada ja oma projektile pühenduda. Küsi alati soovitusi selleks, et välja sõeluda petuskeemid ja leida väärt kogemus, mis toob kasu nii sulle kui ka aitab midagi ära teha.  

7. Tee midagi ära vaid päeva või tunniga!

Hoia silm peal lühiajalistel vabatahtliku töö võimalustel. Oma vanade asjadega kauplemine nende ära viskamise asemel või laste mänguplatsi korrastamine võtavad vähe aega, kuid annavad hea tunde tehtu dtöööst pikaks ajaks. Samuti hoia silm peal oma linnas toimuvatel ja planeeritavatel üritustel ja konverentsidel, tihtipeale on lisapaari abikäsi vaja nendegi korraldusse. Selleks aga tuleb reageerida aegsasti ning võtta korraldustiimiga ühendust juba kuid enne toimumiskuupäeva.

8. Reklaami oma üritust!

Kas sul on liidriomadused, et asuta eestkõnelema maailma muutmise teemadel? Isegi, kui sa ei julge sellele küsimusele kohe jaatavalt vastata, ära alahinda oma isiklikku jõudu roheliste ettevõtmiste kuuldavaks-nähtavaks tegemisel. Tõelised „keskkonnakangelased“ on pärit kõiksugustest eluvaldkondadest, neid ühendab vaid mure, ühine eesmärk ja motivatsioon. Inspiratsiooniks võid lugeda lugu Rosa Hilda Ramosest, 73-aastasest vanaemast, kes astus vastu elektrifirmadele, et kaitsta märgala, või 15-aastasest Q'Orianka Kilcherist, kes juhtis tähelepanu faktile, et Peruus visati Amazoni jõkke 800 000 tünni toksilist heitvett. Ükskõik, mis sind ka ei inspireeriks, pea meeles, et kasutades nii traditsioonilisi kui uudseid lähenemisi ja vaid ka väikeste tegude abil, saad toetada rohelisema maailma ja ellusushtumise kujunemist.

9. Pane oma raha tööle!

Kui sul kohe üldse vaba aega vabatahtlikuks tööks ei leidu või kui sa juba oled vabatahtlik, aga näed selgelt, et võidab-see-kellel-on-surres-kõige-rohkem-asju elustiil ei ole sinu jaoks, siis kaalu võimalust panustada rahaliselt endale oluliste roheliste eesmärkide täideviimisesse. Selleks, et olla kindel, kuhu su raha läheb, soovitame jälgida samu põhimõtteid, mis endale sobiva organisatsiooni valimisel, mida on kirjeldatud eelmistes punktides.

10. Levita sõna!

Kui sa tegidki midagi ära ja naudid vabatahtlikust tööst saadud head tunnet ja saavutusrõõmu, oleks ju kohutavalt kahju, kui sa ei saaks jagad kõike, mida õppisid endale sobiva tegutsemiskoha ja -viisi leidmisel kõigi teiste alles „algajate“ vabatahtlikega. Ei ole vaja, et sa oma sõpradele ja lähedastele sõnad peale loeksid, kuid jaga oma kogemust isiklikus blogis, sotsiaalmeedias, vastavates foorumites, Vabatahtlike Väravas või siinsamas Bioneer.ee-s.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta