Kuigi üksikisiku keskkonnamõju pole nii suur, kui näiteks suurte tööstus- või energeetikaettevõtete oma, saab iga inimene anda siiski oma panuse keskkonnasäästlikuma linna eest.

Säästke vett

Eestimaal on vesi ilmselgelt alahinnatud. Me ei pane isegi tähele, mil moel me vett raiskame.

Linnakorteris elades tundub kraanist tulev piiramatu veehulk lausa enesestmõistetav. Ometi on olemas kümneid ja kümneid nippe vee kokkuhoiuks. Näiteks peske käsi kätepesukausis ja kasutage sama vett vetsupotis. Kastke lilli vihmaveega. Peske nõusid ja pesu veesäästlikult. Ärge laske kraaniveel hambapesu ajal joosta. Piirake duši all viibimise aega. Võimalusi on teisigi!

Säästke vett, sest te saate seda teha!

Säästke elektrit

Ka elektri puhul on kerge unustada, et tegemist ei ole piiramatult meie mugavuste teenistusse antud keskkonnamõjuta ressursiga, mis „lihtsalt tuleb“ stepslist.

Elekter on väga kallis hüve, sest selle nimel kahjustatakse Eesti keskkonda – seda sama keskkonda, milles me kõik elame. Eesti on aastakümneid kasutanud kodumaise elektrinõudluse katmiseks põlevkivi, mis on väga keskkonda laostav vahend elektri saamiseks.

Linnaelanikud on tahes-tahtmata suurema elektrihulga tarbijad, sest linnad säravad tuledes ka öösel. Linnades valgustatakse ju tänavaid, koridore, kaubanduskeskuseid, vaateaknaid, reklaamtahvleid, parklaid jms. Elektrit tarbivad ka ooterežiimil pangaautomaadid, töötavad öölokaalid, klubid, haiglad ja bensiinijaamad. Kuid asi ei ole lootusetu!

Igaüks meist saab üle vaadata oma koduse elektritarbimise. Näiteks võime välja lülitada kõik ooterežiimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad. Korteriühistud saavad majade koridoridesse paigutada liikumisanduriga lambid. Me saame hoolitseda ka selle eest, et meie töökohal inimesed teaksid elektrisäästmise nippe.

Liikuge võimalusel ühistranspordiga, rattaga või jala

Ärge võtke autost loobumist kui karistust, vaid rõõmustage. Jala ja rattaga liikudes edendate oma tervist. Ühistranspordiga liikudes säästate raha, sageli ka aega ja närve. Ühistranspordiga liikudes ei saa te sattuda enda poolt põhjustatud liiklusavariisse – ka see on boonus.

Kui te ei taha autost päriselt loobuda, siis loobuge vähemalt lühikestest autosõitudest. Näiteks 250 meetri kaugusel asuvasse poodi saate te ka jala minna.

Nähke prügiteemat laiemalt

Mõelge jäätmetele juba ennetavalt. Ärge laske kaubanduskeskuses iga toiduainet eraldi kilekotti pakendada. Eelistage kaupu, mille pakendeid te saate oma piirkonnas taaskasutada. Jätke taaskasutuseks sobimatu pakendiga (nt vahtplast) kaup võimalusel ostmata.

Tundke oma koduümbruse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade asukohti. Kui külastate autoga kaugemat kogumiskonteinerit või vanu riideid vastu võtvat poodi, siis võtke naabri kraam ka kaasa, kui tal seda pakkuda on – nii ei pea tema eraldi sõitma.

Ostke pika kasutuseaga tarbekaupa. Kui näete, et teie maja korteriühistu liikmed ei oska jäätmeid sorteerida või neil pole selleks motivatsiooni, siis jagage teistega omi teadmisi.

Olge aktiivne kodanik

Selle asemel, et näpuga näidata, mis halvasti on, aidake probleeme parem lahendada.

Osalege vabatahtlikuna näiteks heakorratöödes, andke linnaametnikele teada võimalikest probleemide lahendustest, korraldage mõttetalguid, edendage naabritevahelist suhtlust, korraldage taaskasutuslaat või käsitöö turg. Vaadake vabatahtliku tegevuse kalendrit!

Võimalikud lahendused saab igaüks ise välja mõelda!

E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks www.bioneer.ee/login/?op=register.

Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta