Pärimuspaiku on kõikjal meie ümber. Igas külas on mitmeid kohti, millest kõnelevad vanad rahvajutud arhiivides ja mida mäletavad maainimesed veel tänagi. Nii rahvajuttude uurimine kui ka vanade kohanimede tundmine rikastab meie maastikutaju. Pealtnäha tavapärases keskkonnas avanevad paikade lood, tähendus, pühadus, erilisus. Tundes kohajutte tunneme me ka neid kohti – nii füüsiliselt maastikul kui ka vaimses plaanis.

Tüüpilisemad pärimuspaigad on: looduslikud pühakohad; ravipaigad; vaimolendite, hiidude ja ajalooliste isikutega seotud kohad; imeliste ilmingute avaldumiskohad; ajaloolised hooned, teed, rajatised; matusepaigad; kabeli- ja kirikukohad; tänapäeval näiteks ka UFO-kohad jne.

Et pärimuspaiku terviklikult tundma õppida, tuleb osata kasutada mitmes erinevas mäluasutuses hoitavat teavet: lisaks rahvaluulele leidub palju ka keelelisi, arheoloogilisi, koduloolisi, kartograafilisi, loodusteaduslikke jm andmeid. Ühtlasi on kindlasti vajalik kohalike maaelanike metoodiline küsitlemine ning paikade uurimine, kaardistamine ja pildistamine koha peal.

Vanade külaelanike kadudes on hääbumas ka vanemad kohajutud. Samas on meie keskel veel palju häid teadjaid, kelle abiga tasuks arhiivides mainitud kohad maastikul üles otsida ja kellelt lugusid lisaks küsida.

Kõige lähemal on pärimuspaigad oma küla elanikele. Seepärast on ka kõige parem, kui kogukonnaliikmed ise õpivad oma küla pärimusmaastikku tundma. Kesksete uurimisasutuste töötajad võivad teha küll teatud üldistusastmega uuringuid või ka mõnes üksikus külas enam süveneda, kuid valdavat enamikku meie pärimuspaikadest nad uurida ei jõua. Seepärast oleks väga vaja süstemaatilisse pärimusmaastiku uurimisse ja kohapärimuse jäädvustamisse kaasata ka kohalikud kogukonnad. Nii saaksid professionaalsed kohapärimuse uurijad kogukonnaliikmetega enda aastatepikkuseid kogemusi ja oskusi jagada ning üheskoos suudetaks kindlasti enam saavutada.

Arendamaks kohalike kogukondade ja pikaajalise praktilise kogemusega uurijate koostööd, kutsub MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus kogukondade liikmeid jaanuaris Raplas algavale kohapärimuse kursusele.

Kursus koosneb neljast moodulist ja selle käigus õpivad osalejad tundma kohapärimuse ainevaldkonda, pärimuspaikade olemust ja uurimislugu; kasutama pärimuspaikade uurimise allikaid; valmistama ette ja viima läbi välitöid ning välitöödel kogutut nõuetekohaselt vormistama. Kursuse hulka kuulub ka praktikapäev Tartu mäluasutustes. Oktoobriks valmib igal osalejal 1-3 küla pärimuspaikade uuring, mida on võimalus tutvustada ühisel ettekandepäeval ja mille alusel on võimalik koostada artiklikogumik.

Kursus on mõeldud külalugu uurivatele kogukonnaliikmetele, ajaloo- ja pärimusehuvilistele õpilastele ja õpetajatele, kultuuriasutuste töötajatele, turismivaldkonna edendajatele, giididele ja kõigile, keda huvitab kodumaastiku põhjalikum tundmaõppimine.

Ajakava:

Kursus toimub laupäeviti, üks või kaks korda kuus.
Igal päeval on kaks 90-minutilist loengut kogupikkusega 3 tundi.

Loengupäev: 11:00 – 14:30
Lõuna: 12:30 – 13:00

I OSA Kohapärimuse ja pärimuspaikade olemus
20.01. Kohapärimuse olemus: definitsioonid, uurimislugu, kirjandus
27.01. Pärimuslikud puud, kivid, allikad, kalmistud, kabelikohad
10.02. Looduslikud pühakohad

II OSA Uurimisallikad ja ettevalmistus välitöödeks
03.03. Pärimuspaikade uurimise allikad I
17.03. Pärimuspaikade uurimise allikad II, välitööde ettevalmistus arhiivides ja internetis
19.03. (Aeg võib kokkuleppel kursuslastega muutuda.) Praktikapäev Tartu mäluasutustes: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Ajalooarhiiv, Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet

III OSA välitööde metoodika
14.04. Välitööde metoodika I
05.05 Välitööde metoodika II – mh arutame praktikas tekkinud probleeme

IV OSA Töötulemuste vormistus
12.05 Arhiveerimine I: nimestiku koostamine, litereerimine, viitamine, kursusetöö vormistamine
15.09. Arhiveerimine II: praktika käigus tekkinud probleemide lahendamine; kogutud info analüüsivõimalused, edasise töö kavad; seminari ettevalmistus
20.10. Seminar: kõigile huvilistele avatud ettekandepäev Raplas

Lektor:

Kohapärimuse kursuste lektor ja juhendaja on Jüri Metssalu

Jüri Metssalu on kohapärimuse uuringuid läbi viinud 2000. aastast alates, uurides algul ajaloolise Harjumaa kabelimäepärimust, kutsudes seejärel 2004. aastal ellu Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonna kohapärimuse kogumise projekti ja keskendudes alates 2009. aastast Juuru kihelkonna kohapärimuse kogumisele ja uurimisele.

Jüri Metssalu töötab 2005. aastast kuni tänaseni osalise koormusega Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühmas, mille liikmena on ta osalenud mitme välitööprojekti ettevalmistamisel, teostamisel ja tulemuste vormistamisel: näiteks uuringud Muhu, Kose ja Jüri kihelkonnas, Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis ning erinevate Eesti piirkondade looduslikes pühapaikades.

Aastatel 2009-2013 töötas Jüri Metssalu Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kohapärimuse õpetajana. Alates 2014. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kohapärimuse kursuse lektor. Lisaks on ta andnud loenguid Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudis ja usuteaduskonnas.

Kokku on Jüri Metssalu esinenud enam kui 100 ettekandega mitmel pool Eestis ja rahvusvahelistel konverentsidel.

Ühtlasi on Jüri Metssalu Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige.

Jüri Metssalu on kirjutanud artikleid rahvausust kroonikates, pühadest allikatest, konkreetsetest pärimuspaikadest ja välitöödest ning ilmutanud raamatu 2004. aasta uuringutest Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonnas.

2015. aasta kevadel asutas Metssalu koos Eesti kohapärimuse pikaajalise uurija Mari-Ann Remmeliga Eesti Kohapärimuse Keskuse, et arendada kohapärimuse uurimist ja populariseerimist.

Jüri Metssalul on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon Eesti ajaloo erialal (Tartu Ülikool 2007, cum laude) ja ta on läbinud magistriõpingud arheoloogia erialal (Tartu Ülikool 2009-2010).

Koht:

Kohapärimuse kursused toimuvad Raplas Tallinna mnt 3 kontorihoone kolmanda korruse koosolekuruumis. Hoone asub Rapla bussijaama juures üle tee. Sissepääs asub Espaki ehitusmaterjalide poe ukse kõrval, sellest paremal. Uksel on tekst "Kohapärimuse kursused".

Registreerimine:

Kursustel võib osaleda ühe päeva kaupa, valides endale huvipakkuva teemapäeva. Samas on terviklike tulemuste saavutamiseks soovitatav osaleda kogu kursusel.

Kursusetasu:
* tasudes 10 päeva enne loengupäeva: 15.- €/päev
* tasudes loengupäeval: 20.- €/päev
* praktikapäev Tartus 30.- ja 40.- € samal põhimõttel

Kursusetasu palume kanda MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus arvele SEB-pangas kontonumbriga EE441010220241801223.
Selgituseks palume märkida: Kohapärimuse kursused.

Tasuda saab ka arve alusel.

Kohtade arv kursusel on piiratud.

Registreerituks loetakse need, kes on teinud ülekande enne vastavat loengupäeva.

Loengupäevalt puudumise korral tasu ei tagastata.

***

Kõik huvilised on teretulnud!

Kontakt:
info@ekoke.ee
53 405 189 Jüri Metssalu

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta