1997. aastal uuris The Industry Council for Packaging and the Environment Ühendkuningriigis tarbijate suhtumist pakendamisse. 66 protsenti inimestest arvasid, et tooted on ülepakendatud. Pooled vastanutest leidsid, et peamine pakendite mõte on reklaam – teha toode ligitõmbavamaks. Alles seejärel tulid hügieen, turvalisus ja mugavus.

Iga vähegi ökoloogiliselt mõtlev inimene on märganud, et pärast kommipaki tühjaks söömist näib äravisatav kommikott tühjadest paberitest olevat veel rohkem pungil kui alguses kommidest. Neil puhkudel tekib küsimus, miks ei võiks poes olla müügil suurem valik ka kommipakke, milles maiustused on paberisse mähkimata. Eriti arvestades asjaolu, et pakendiseaduse eesmärk on vähendada või vältida tarbetut taara kasutamist ja anda turueelis ettevõtetele, mis kasutavad vähem pakendit ja seda ka taaskasutavad või käitlevad.

Paberis kommid seisavad kauem värsked ja on silmale ilusamad vaadata. Nii on neid kenam kinkida või kodus pikemaks ajaks laua peale kaussi jätta. Kui aga kommi vaid endale magusaisu rahuldamiseks osta, siis poleks ümbrispabereid üldse vaja. Seega võiksid poes olla müügil nii paberisse pandud kui ka paberita kommide pakid. Praegusel ajal pole ma poes enam paberita komme näinud. Vanasti aga oli selliseid müügil küll, näiteks Komeedi kommid. Ka mõningad lutsukommid. Miks ei ole trend süvenenud, vaid on hoopis hääbunud?

Oma suureks üllatuseks ei suutnud ma internetist leida ühtegi selleteemalist artiklit ei eesti ega inglise keeles. Ilmselt koondub tähelepanu suurematele probleemidele, nagu näiteks ühekordsed kilekotid. Teisalt aga ei ole isegi pakendivastane võitlus üldisemalt (kile ja plasti liigtarvitamine) Eestis eriti päevakajaliseks kujunenud. Tsiteerides Tartu Postimeest: „Sellal kui nii hiinlased kui ka londonlased piiravad või lausa keelavad kilekottide kasutamist, ei ole kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid.“

Kommipaberite eesmärk, nagu öeldud, on teha maiused tarbijale ligitõmbavamaks. Šokolaadikommid muutuksid üksteise vastu hõõrdudes tuhmiks ja hallikaks, samuti määriksid pakendit. Inimesed eelistavad aga läbipaistvaid pakke. Seega pole tootja huvides läbipaistmatud ega ka kommilögaga määrdunud kotid. Suhkrukondiitritoodete (karamell, närimiskomm) puhul kaitseb pakend tooteid kriipimise, üksteise vastu kleepumise ja ühtseks massiks muutumise eest. Kui komme nõutavates tingimustes hoida, ei hakka nad ei kleepuma ega määrima. Ei saa aga kindel olla, et neid valesid tingimusi vedamisel, poes ega kodus juhuslikult ei teki, seetõttu on kõigi (tootja, turustaja, tarbija) huvides ohtralt pakendatud toode. Tarbija sunnib tootjat kasutama pabereid ja nii kujundab tootja omakorda tarbija harjumusi, andmata talle võimalust valida paberita komme.

Näiteks Iirimaa kehtestas 2002. aastal kilekottidele 15-eurosendise (2,34 krooni) maksu, mis vähendas nende kasutust 90 protsenti, samas hakati rohkem tarvitama korduvkasutatavaid kotte. Maksustamist peetaksegi kõige tõhusamaks viisiks pakendikasutust vähendada, kirjutas Financial Times.

Eestis sellist seadust veel ei ole. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek: „Praegu valmistatakse ette meie ökoloogilise maksu reformi järgmist astet ja selle raames tekib muu hulgas võimalus kehtestada kilekottidele tänasest märksa kõrgem aktsiis.“ Tekib võimalus, aga kas ja millal seda kasutatakse? Praegu õpetatakse kilekotte ja liigseid pakendeid vältima vaid kodanikualgatusel. Kõik räägivad sellest, kuidas inimene ise peaks tegema ja saaks teha keskkonda säästvaid valikuid, selle asemel, et loota riikliku maksu- ja aktsiisipoliitika muutumisele.

Kõrgendatud kilekotiaktsiisi analoogiat saaks arvatavasti kasutada ka kommipaberite vastu. Kui kõik kommipakid, kus kommid on paberisse mähitud, on märgatavalt kallimad, siis tarbija eelistaks ilmselt odavamat. Käesoleval ajal maksab kommipakk alla 20 krooni, tulevikus võiks paberiteta pakk säilitada praeguse hinna ja paberitega pakk olla kuni 25 krooni. Nii säiliks mõistlik valikuvõimalus.


Hea lugeja, kuna teen ülikoolis uurimistööd kommide ülepakendamisest, olen tänulik igasuguse tagasiside eest, samuti on teretulnud ettepanekud ja kommentaarid e-aadressil tauritampuu@hotmail.com

Allikas Greengate.ee
Foto: ihanna.nu

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta