Kui ma oleks teadnud, kui palju ebameeldivaid olukordi mul tuleb üle elada ja kui palju närvirakke kulutada kolleegidega tööl vaieldes, oleks ma arvatavasti püüdnud tööalaseid konflikte vältida. Meil kontoris on olnud ärapanemisi, skandaale, sisemisi vestlusi stiilis, mida mina talle ütlen ja tema mulle vastab, pisaraid ning pidevat stressi.

Kuigi, teisest küljest, miks ma oleks pidanud vaikima, mitte väljendama oma seisukohta, kannatama seda, mis mulle ei meeldi? Kas on võimalik säilitada eneseväärikus ja mitte viia vaidlus konfliktini? Või on konflikt midagi stiihilist, midagi sellist, mida ei saa ette prognoosida ja juhtida?

Konflikti olemus

Konflikt on vastandlike arvamuste, ideede, positsioonide põrkumine, mida inimesed üritavad lahendada veenmisega või emotsioonide toel.

Kannatad-kannatad, vaikid-vaikid, suurendad endas rahulolematust, aga korraga - põmm! Piisab väiksemastki põhjusest, ettevaatamatult öeldud sõnast, altkulmu visatud pilgust ja korraga on justkui ei millestki tekkinud arusaamatus. Teisiti öeldes, skeem näeb välja selline: konfliktne situatsioon + põhjus = konflikt.

Kust kõik saab alguse?

Suurem osa konflikte tööl saab alguse ebamäärase tööjaotuse pärast: kes mille eest vastutab, kes peaks tegema ületunnitööd, kes asendab puuduvat kolleegi. Tihti võib konflikt tekkida puhtast jonnist: kes peaks telefoni võtma, kes peaks kohvikannu ära pesema, kes kui palju tohib telefoniga pidada isiklikke kõnesid, kes kui palju tohib surfata Internetis.

Naiskollektiivis on oma spetsiifika: naised on emotsionaalsemad ja muutuvad sagedamini isiklikuks. Näiteks üks töötaja hakkas kolleegi peale karjuma, et kes sa selline üldse oled, poeg on sul alkohoolik, tütart ei taha keegi naiseks võtta. Aga ka mehed ei käitu mõnikord paremini. Ühes kollektiivis, kus oli 10 naist ja 3 meest, käisid kaks meest oma ülemusele, kes oli ka mees, oma kolleege taga tääkimas. Kõigile on teada, et naised kasutavad iga momenti, et joosta töö ajal poodi ja osta midagi õhtusöögiks. See asjaolu ei jäänud märkamata nendele kahele klatšihimulisele mehele, kes sellest suitsunurgas ka oma ülemusele rääkisid.

Millega kõik lõpeb?

Kui konflikt jõuab keemispunktini, siis ei suuda sa vastasele otse silma vaadata. Vestlus toimub kõrgendatud toonil, seejuures sinul millegipärast kurk kuivab ja hääl väriseb. Sagenevad uste paugutamised ja mapid lendavad järjest tugevama mürtsatusega lauale. Sa balansseerid kahe soovi piiril - kas küünistada nägu katki või käituda nii, nagu oleks ta tühi koht sinu elus. Täielik ignoreerimine või pidevad sõnavahetused hakkavad varem või hiljem segama su töötulemusi ja häirivad töökollektiivi õhkkonda. Mõnikord on liiga kaugele arenenud konflikti võimalik lahendada ainult ühe või teise töötaja vallandamisega.

Kuidas vältida konlikte?

Siin on mõned väga lihtsad nõuanded:

1. Tööle tulles leppige kohe kokku, mida sa pead tegema ja mida mitte. Trüki oma töökohustused välja ja riputa laua kohale.

2. Ära sega isiklikku elu tööeluga, ära avameelitse kolleegidega. Eelista kolleegi tagarääkimisele arutelu uue filmi või teatrietenduse üle. (Kas see üldse on võimalik? Nii naiselik on ju taga rääkida ja klatšida.)

3. Kui mõni kolleegidest arvab, et sul ei ole õigus, kuula ära tema pretensioonid, seejärel põhjenda rahulikult oma seisukohta. Võimalik, et te leiate kompromissi.

4. Ära anna etteheideteks põhjusi: ära hiline tööle, ole täpne, täida oma ülesanded korralikult, ole viisakas.

5. Kui märkad, et keegi tunneb sinu vastu antipaatiat või kadestab sind, püüa säilitada rahu. Rumalatele naljadele vasta irooniliselt, kuid mitte õelalt. Kui tunned, et lähed kohe keema ja võid öelda midagi üleliigset, parem vaiki. Hoia oma närve!

Kui konflikt on juba toimunud

1. Mitte mingil juhul ära mine konfliktis isiklikuks, aga kui su vastane nii teeb, on see tema nõrkus.

2. Ära sega oma kolleege konflikti. Loomulikult on raske vastu panna soovile rääkida oma sõbrannale, milline uss ja nõid see X on. Ja kohe kindlasti ära tee konflikti jooksul sellist viga, et ütled: "Minu sõbranna arvab ka, et sa oled halb spetsialist."

3. Ära sulgu iseendasse, suhtle oma vastasega ainult vajaduse korral, säilitades neutraalse tooni.

4. Ära vasta ilmsegetele torgetele sooviga vastu hammustada, alandada, torgata. Sa oled väärikas, kui ei hakka vastuseks vastast poriga loopima. Võid rahumeeli vastata, et oled küll halb, kuid tema ei pea selle pärast muretsema. Või veel parem, vasta ükskõikse näoga, et armastad ka teda väga.

5. Kui olukord võtab tõsise pöörde, räägi ülemusega, sest kokkuvõttes on tema ju süüdi, et lasi kollektiivis sellisel plahvatusohtlikul olukorral tekkida, võttis tööle konfliktseid inimesi ega märganud, et konflikt on tekkimas. Sinu pöördumine ülemuse poole ei peaks välja nägema lasteaia stiilis kaebamisena. Aseta oma jutus rõhk sellele, et sulle pole firma edusammud ükskõiksed, et firma võib oma närvilise õhkkonna pärast kaotada kliente.

Autor: Villi Vill, sekretar.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta