See, et internet on põhjatu informatsiooniallikas, on ammu teada fakt igale arvutikasutajale. Hiljutisest uurimusest personalitöötajate hulgas selgus tõsiasi, et internetti kasutatakse ka järjest enam kontrollimaks tööle kandideerijate tausta. „Guugeldama“ on uus käibelolev mõiste, mille ellurakendamisel võib nii mõnelegi karjäärile saabuda kiire lõpp, kui päevavalgusele tulevad piinlikud faktid.

Hiljutisim markantseim näide „internetikuulsusest“ on usbeki noormees Aleksey Vayner, kelle nime Google’isse sisestades saab enam kui 200 000 otsingutulemust, suurem osa neist peaksid olema noormehele enam kui piinlikud. Foorumites ja blogides, kus tema nimi esile kerkib, saab talle osaks vaid internetikasutajate tögamine ning pilked. Seejuures olid selle 23-aastase Yale tudengi plaanid väga kavalad. Kandideerides vastutusrikkale ametikohale märkis ta oma CV-s viiteks ühte enda kohta käivat videolõiku internetis. See videolõik tõi talle aga palju kahtlase väärtusega kuulsust. Interneti kogukonnas tuvastati, et pea kogu videos näidatav „reklaammaterjal“ noormehe kohta osutus väljamõeldiseks. Ja sellel ajal kui internetikasutajad tema tegeliku eluloo tuvastamisega tegelesid, jäi ta ise ilma soovitud töökohast ning ülikool ähvardas teda sundeksmatrikulatsiooniga.

Täna „jube lahe“, homme aga lihtsalt piinlik

Kui sa ei taha, et kiiresti arenev massimeedium internet su karjäärile hilisemaks komistuskiviks saab, tuleks enne mõtlematut tegutsemist pisut aru pidada. Mõned internetti ülesriputatud „lõbusad“ peofotod või mõni mõtlematu netikommentaar võib saada otsustavaks kriteeriumiks, millega sind tööle kandideerides konkursilt välja arvatakse. Saksamaal 300 personalitöötaja hulgas läbi viidud uurimuse kohaselt, on vähemalt neljandik neist kasutanud otsingumootoreid, et kandidaatide kohta taustainformatsiooni koguda ning seda ka otsuse langetamisel arvestanud.

28% uurimuses osalenutest kasutab lausa sihipäraselt internetti, et kandideerija sobivust hinnata. See on väga kiire meetod ning ei nõua suurt pingutust: tuleb lihtsalt sisestada kandidaadi nimi mõne enim kasutuseloleva internetikataloogi lehele ja juba viskab otsingumootor sulle esimesi tulemusi. Kuna selline isiku nimega teostatav uurimine võib päevavalgele tuua ka privaatseid ja aegade taguseid „ettevõtmisi“, võib kergesti juhtuda, et kandideerija rikub pahaaimamata ning tahtmatult, kuid siiski täielikult oma maine.

Personaliotsijatel on soovitav siiski mitte liigselt ületähtsustada interneti teel saadud tulemusi, nii ühe kui teise kompromiteeriva sisuga leiu puhul ei saa välistada, et tegemist pole sõprade-tuttavate halvasti väljakukkunud naljaga. Kahjuks aga esmamulje loomiseks teadagi teist võimalust ei anta.

Enne mõtle, siis riputa üles

Inimene, kes on enda kohta nimeliselt internetti materjale ülesriputanud, ei saa hiljem kuidagi vältida, et seda tema suhtes negatiivselt ära ei kasutata. See kehtib ka nt internetikommentaaride puhul- avaldades küsitava sisuga arvamusi võid asetada end tuleviku mõttes halba valgusesse. Paraku pole negatiivsete tagajärgede korral ka kedagi peale iseenda süüdistada. Internetti informatsiooni ja piltide ülesriputamise mõte ongi ju avalikustamine. Kujuta endale ette situatsiooni, kus sinu kandideerimise ajal avaldatakse ajalehes nt. sinu poolt saadetud lugejakiri ning seda juhtub ka lugema personalijuht, kes su kandidatuuriga tegeleb. Võib juhtuda, et teie arvamused ei ühti kuidagi ja see saab otsustavaks töötaja valikul. Selle koha pealt ei erine netikommentaarid kuidagi kirjeldatud situatsioonist, sest internet on samasugune avalik ruum.

Õiguslikuks kaitseks praktiliselt võimalus puudub

Pisut teisiti tuleb näha situatsiooni juhul, kui kompromiteeriva sisuga materjalid on üleriputatud kellegi teise poolt. Igal ühel on õigus isikuandmete kaitsele, sinna alla arvatakse ka isiku fotod, seega peaks kolmanda osapoole poolt piltide avaldamisel olema isiku nõusolek. Kui seda ei ole, on see õigusrikkumine inimese poolt, kes pilte ilma loata avaldas. Kuid paraku isegi juhul, kui võtta ette õiguslikke sanktsioone selle avaldaja vastu, ei kao piinlikud materjalid automaatselt veel virtuaalmaailmast.

Tõepoolest võib küll taotleda informatsiooni levitaja vastutuselevõtmist, kui just internetis levitatud materjalide tõttu kaotatakse šansid soovitud töökohale. Reaalne tegelikkus on aga karm - püüa tõestada, et just see informatsioon internetis sai kandideerimisel negatiivse otsuse langetamisel määravaks, sest üldjuhul ei oma tööotsija ülevaadet kandideerimisprotsessi kulgemisest. Seega, ka seaduse abiga pole paraku suurt lootust asjadele soodsam kulg anda.

Aitab ettevaatlikkus

Tööotsijatele soovitaks enne oma kandidatuuri ülesseadmist iseennast „guugeldada“. Google’i kõrval tasub proovida ka teisi enim käibel olevaid otsingumootoreid nagu Neti.ee, Altavista, Yahoo jt. Kes juba kõige kasutatavamates portaalides enda kohta ebameeldivat informatsiooni leiab, võib püüda neid maha võtta ja materjale kustutada lasta. Paraku ei pruugi see alati õnnestuda, eriti rahvusvaheliste portaalide korral võib osutuda see ülesanne ületamatuks.

Kuid olemas on mõned abivahendid, näiteks võid end e-kirja teel kursis hoida, mis internetis sinu nimega seoses avaldatakse, kui seadistada enda nimega seotud „Google-Alert“-funktsioon ning seeläbi olla ettevalmistatud võimalike ebamugavate küsimuste korral. Parim on siiski ennetada sääraseid probleeme, olles alati ettevaatlik oma isikuga seotud informatsiooni avalikustamisega interneti lõpututes avarustes.

Interneti positiivsed võimalused

Mõned eriti nutikad tööotsijad aga oskavad internetti samal moel hoopis enese kasuks töötama panna ning enne tähtsaid läbirääkimisi võtavad sõna oma nime all erialastes foorumites, peavad blogi ning avaldavad seal teadmistepõhiseid artikleid või loovad lausa isikliku kodulehekülje. Ka ainult üks sissekanne virtuaalses võrgustikus võib luua soodsa situatsiooni, kus Google’isse nime sisestamisel lükkuvad positiivsed „jäljed“ arvutiekraanil etteotsa. Vanemaid ja seega vähem olulisi ning võib-olla ehk piinlikke otsingutulemusi ei pruugi seega personalitöötajad enam vaadatagi. Igal juhul kehtib sellise strateegia puhul reegel: eelista kvaliteeti kui kvantiteedile. Sellest järeldus, et parem on üldse mitte omada kodulehekülge kui jääda silma ja meelde halvamaigulise netilehega.

Allikas: www.monster.de

Sarnased artiklid