Kindlasti oled tähele pannud, et mõnel päeval võid vaatamata väljas valitsevale pakasele kasvõi paljakäsi ringi jalutada, aga teinekord sunnib nullilähedane temperatuur salli kõrvuni tirima ja vaid korra õuest läbi lipates tõmbab külmatunne veel toaski ihu kananahale.

Põhjamaa inimesed on küllap harjunud igat sorti külmade ilmadega, kuid mõneti hämmastav on ikkagi see, kui kergesti ilm meid haneks tõmbab. Suurem miinuskraadide arv ei pruugi sugugi alati külmemat ilma tähendada. Lisaks otsestele külmakraadidele tuleb mängu ka tuule-külma indeks, mistõttu ei saa me jääda lootma üksnes termomeetrinäidule. Vana tuttav kraadiklaas näitab küll õhutemperatuuri, aga ei näita seda, kui külm ilm tegelikult on.

Õige temperatuuri teadasaamiseks tuleb kindlasti arvestada ka tuule jahutava mõjuga. Näiteks juba nõrga tuule korral, mille tugevuseks on 3 m/s, tuleb -10˚C-le veel viis miinuskraadi juurde liita ehk tegelik ilmatemperatuur on siis juba -15˚C. Hommikul akna taga termomeetrit kiigates saad ju rõõmustada, et see vaid null pügalat näitab, kuid õues võid ikkagi kahetsema hakata, et soojemat jopet selga ei tõmmanud. Paras tuuleke teeb nullkraadise ilma umbes -7˚C sarnaseks.

Esimene tuule-külma indeks töötati katsetamise käigus välja juba 1939. aastal ühe Antarktise ekspeditsiooni ajal. Uuemate uuringute põhjal on koostatud uus rahvusvaheline standard, mis on kasutusel aastast 2001. Tänu indeksile saab teada, millal tekib külmumisoht ning milline on temperatuuri ja tuuletugevuse seos. Tuule mõju ei tohi mitte mingil juhul alahinnata, juba -15˚C juures on tuulise ilmaga täiesti reaalne külmumisoht. Kui temperatuur juba paarikümne ligi langeb, loetakse külmumisohtu suureks: külmumine võib alata juba 10 minuti jooksul, kui soe nahapind äkki jäise õhuga kokku puutub.

Külmumisoht on suurem ka tuulevaiksema ilma puhul, kui end vähegi kiiremalt liigutada — kiirelt kõndida, joosta, suusatada või lumesaaniga sõita. Seega peavad kõik kehaosad, eriti nägu, hoolikalt kaetud olema.

Allpool toodud tabelis on näidatud, mitu minutit inimene õues võib viibida, enne kui ta miinuskraadide ja tuule koosmõjul külmuma hakkab.

Tuul / Temperatuur -15˚C -20˚C -25˚C -30˚C
2,5 m/s - - 22 15
7,5 m/s - 18 11 8
10 m/s 42 14 9 6
15 m/s 22 10 7 5
20 m/s 16 8 5 4

Allikas:met.no

Kuidas külmaga võidelda?

  • Liiguta end: igasugune liikumine ja füüsiline tegevus aitab kehal rohkem soojust toota.

  • Püsi päikese käes: keha saab päikeselt lisasoojust isegi külma talveilmaga.

  • Tähelepanelik tuleb olla eakamatel inimestel ja lastel, kuna üldjuhul on nende lihasmass väiksem ning seetõttu toodab keha ka vähem soojust.

  • Ole hästi ette valmistatud: pikemaks ajaks õue minnes pane selga soe ja tuulekindel (nn vindstopperiga) riietus.

  • Pikema teekonna puhul on oluline aeg-ajalt soojas kohas vahepeatusi teha. Pikemat suusaretke või matka planeerides peaksid sellised pausid olema sisse arvestatud.

  • Organismil on hea omadus külmaga harjuda. Külmas kliimas elavad inimesed taluvad üldjuhul pakast palju paremini kui sooja maa rahvas.

    • Sarnased artiklid