Eesti rahvastik, nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud elanikkond, jääb liikumisaktiivsuse poolest oluliselt alla oma põhjanaabritele. Liikumisaktiivsuse tõusuks on vaja ühiskonna sotsiaalsete normide muutust ja muutus peaks algama juba lapse eas. Vastasel korral jätkub liikumisaktiivsuse langustendents.
- Tarbimine ja tervis
- 16. veebruar 2015
Eesti tervise- ja spordivaldkonna eksperdid ja teadlased vaatavad murettekitavale probleemile otsa ja kogunevad Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna kutsel 18. veebruaril Tartusse AHHAA teaduskeskusesse liikumisfoorumile „Laste liikumisaktiivsuse langus – kuidas on võimalik seda peatada?“. Üheskoos otsitakse lahendusi laste liikumisaktiivsuse suurendamiseks.
Liikumisfoorumi ühe korraldaja, Tartu ülikooli spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul on Eesti rahvastiku tervisekäitumises palju arenguruumi. „Liikumisaktiivsusega on oluline tegeleda juba lapseeas, nii kodu- kui ka koolikeskkonnas. See on tervema ühiskonna aluseks. Kokkuvõttes on vähene liikumine seotud paljude terviseprobleemidega. Samas on liikumisvaegusest tingitud tervisehäired ju ennetatavad.“
Eestis läbiviidud viimaste uuringute andmetel on näiteks 11-15-aastastest õpilastest piisavalt aktiivsed vaid 14% lastest. „See tähendab, et tervelt 86% lastest on liikumisega seostatavate terviseprobleemide riskigrupis,“ lisas Hannus.
Selleks, et väheliikuvaid inimesi liikumise juurde tuua, on vaja muutusi ühiskonna sotsiaalsetes normides. „Liikuma hakatakse siis, kui on tuntav üldine hoiak, et norm ei ole mitte autoga laste kooli sõidutamine, vaid näiteks hoopis jalgrattaga minek ja nädalavahetusel perega matkamine. See on loomulik viis liikumiseks ja jõukohane enamikule elanikkonnast,“ arutles Hannus, lisades, et eeskujud peavad tulema nii ühiskonnast laiemalt, kitsamalt kodust ja koolist. Ka kehalises kasvatuses toimuv mängib rolli elukestvaks liikumiseks vajalike oskuste kujunemisel.
Liikumisfoorumil kõnelevad teiste seas Eesti laste kehalisest aktiivsusest Tartu ülikooli spordibioloogia dotsent Jarek Mäestu, spordipsühholoogia õppejõud Jorgen Matsi ja MTÜ Suusahullud suusatreener Vahur Teppan. Eesti koolis antavatest kehalise kasvatuse tundide headest külgedest ja vajakajäämisest räägib kehalise kasvatuse lektor Maret Pihu. Rootsi praktikaid avab Rootsi kehalise kasvatuse õpetajate ühingu juhatuse liige Helen Hedblom.
Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda jagab kogemusi, millised on tema kui perearsti pilgu läbi laste vähese kehalise aktiivsuse tagajärjed ning spordipsühholoogia õppejõud Aave Hannus pakub välja võimalikke lahendusi. Riigi rollist laste ja noorte kehalise aktiivsuse arendamisel kõneleb tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
Liikumisfoorumit korraldab Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond.
Rohkem infot ja registreerimine Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna kodulehelt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta