TurBlissi omanik ja eestvedaja Sirli Mangus tutvustas ETV saates „Ringvaade“ Eesti kosmeetikatoodet, mille sisse on pandud kulda, turvast ja rabavett. Karmel Eikner proovis suisa otse-eetris järele, mis tunne on määrida näkku kullaga looduskosmeetikat.

Sirli Mangus nimetas ETV ekraanil turvast Eesti Nokiaks. Turvas on tema sõnul väärtuslik ilutoode. Manguse kinnitusel on kullal tugev kortsudevastane mõju ning mask aitab nahka taastoota.

LevelZone e-poe lehelt võib võib lugeda, et TurBliss on turbakosmeetika kaubamärk, mille tooted on looduslikud ning naha- ja keskkonnasõbralikud.

Ekraanitõmmis LevelZone veebilehest.

TurBlissi enda veebilehel on kirjas, et toodete põhikomponent on pärit ürgloodusest ja lisaainetena kasutatavad lillevetekompleksid omavad ökosertifikaati. Turvas toimib tõhusa kortsuvastase hooldusena, ravib probleemset nahka, leevendab aknet ja psoriaasi, kiirendab naha ainevahetust, ergutab, elustab nahka.

Kullaga turbamaski kohta kirjutatakse, et see sisaldab puhast mikroniseeritud balneoloogilist turvast, mis on rikastatud eheda 24karaadise kosmeetilise kullaga. Kreem silub juba olemasolevaid kortse ning regulaarsel kasutamisel ennetab uute kortsude teket.

Kõik tundub justkui ilus, hea ja looduslik. Kui nüüd järele mõelda, siis päris nii see ei ole. Kulla keskkonnamõjule mõeldakse väga harva. Kas teie teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob ajalehe Business Insider andmetel kaasa 2-91 tonni kaevandusjäätmeid. Mitmed teised allikad nimetavad keskmise kaevandusjäätmete kogusena 30 tonni ühe untsi kulla kohta. See on tegelikult uskumatu suur kahju sedavõrd väikese saagi eest!

Kulla kaevandamise jäätmed sisaldavad tsüaniide, elavhõbedat, arseeni, kaadmiumit ja teisi tapvaid aineid. Kulda pestakse sageli kivimitest välja tsüaniidilahusega, sest nii on kõige odavam. Ja tsüaniidi kulub selle protsessi käigus palju. Kaevanduste lahutamatuks osaks on ka lõhkeained.

Mõned kullakaevandused on muutunud sama ohtlikuks kui tuumajäätmete ladustamispaigad. Kullakaevandamine on põhjustanud katastroofe. Meenutagem kasvõi 30. jaanuari aastal 2000, kui Rumeenias Baia Mare kullakaevanduses toimus tsüaniidileke. Jäägihoidla tammi tagant pääses valla 100 000 m³ kõrge tsüaniidisisaldusega reovett. Vabanenud tsüaniidi koguseks hinnatakse umbes 120 tonni. Sellest kogusest piisas, et põhjustada ökokatastroof Szamosi ja Tisza jõel ning Doonau alamjooksul.

Bioneeri hinnangul ei tohiks kulda sisaldavaid kosmeetikatooteid esitleda kui keskkonnasõbralikke, sest kuld reeglina ei ole seda. Selline kosmeetika võib olla looduslik, miks mitte ka tervislik, aga see pole keskkonnasõbralik.

Kas ilutoode on väärt seda, et kuld hiljem kraanikausist alla loputada?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta