Õhtu, mis laheda päeva lõpetas, oli natuke mind ja siis veel lahedat maad ja seltskonda täis. Päeval olime põhjaranniku sõbrad ja õhtul rohkem niisama.
- Marek Vahula lood
- 13. august 2023
Päev ja selle naelad olid juba nähtud ning õhtu lõpust ei osanud me midagi arvata siis veel. Terase silmaga giid olin ma õhtul enda jaoks kui toonekurel aasa peal rõngast punases jalas märkasin. R
õngaga kure uudis läks peale kõigile ja õhtu naelteks olid sündinud terava pilguga giid ja jalutav toonekurg. Õhtu ise ei rääkinudki midagi. Ka giid vaikis, sest töö oli tehtud ja kõnetas inimsalk, kes kiitis mind ja toonekurge.
Öösel räägiti peamiselt igasuguseid kurejutte. Aga need jutud tõin ju lõkke äärde mina, kes uudise rõngaga toonekurest välja hõiskas teistele.
Vihula, 2003.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
