Banaan on üks meie lemmikvilju, mida ostetakse kõige enam: eestlane ostab keskmiselt 12,5 kg banaane aastas (2015. a). Banaanid on teravilja, suhkru, kohvi ja kakao järel viies kõige olulisem toidukaup, mida toodetakse enam kui 150 riigis üle 107 miljoni tonni aastas. Banaanid on Euroopas peamine värske vili, mida imporditakse väljapoolt. Käibelt on banaanist eespool õunad ja apelsinid, aga neid toodetakse Euroopas. Banaan on magus ja üldiselt ka täitsa kena välimusega. Lisaks on banaan kasulik: üks banaan katab hinnanguliselt 21,5% päevasest B6-vitamiini vajadusest ning 17% C-vitamiini vajadusest. Lisaks sisaldab see märkimisväärselt mangaani, kiudaineid ja kaaliumi.
- Toit ja aiandus
- Kristina Mänd, MTÜ Mondo Toimetas Laura Nirgi, Bioneer.ee
- 21. september 2016
Kui teada, millistes tingimustes tuleb töötada banaanikasvatajatel, siis ilmneb selle vilja tume pool. Kuidas saab ookeani tagant siia jõudev banaan maksta 25% vähem kui kodumaine õun? Või kuidas on võimalik, et banaani hind pole sel sajandil õieti muutunud, olgugi muu elu selle ajaga märgatavalt kallinenud? Mille või õigemini kelle arvelt see tuleb?
Arengumaade istandustes peavad mehed, naised ja sageli ka lapsed rügama pikendatud tööpäevi üliväikese tasu eest, et meie saaksime nautida eksootilisi maitseid. Nad töötavad ilma lisatunnitasuta ja meie jaoks normaalsete põhiõigusteta, nagu õigus puhkusele, haiguspäevadele või kaitsele päevapealt vallandamise eest.
Suurfirmad, kelle kaudu saak poekettide ja tarbijateni jõuab, dikteerivad tootjatele oma tingimused ja jätavad mugavalt nende kanda kõik ette tulla võivad riskid. Et kasvatajatel pole üldjuhul võimalik kokkuostjaid – või tasuvamat tegevusala – valida, tuleb neil aktsepteerida ka kahjulikke lepingusätteid.
Banaani lugu on ka tee, kohvi, kakao ja suhkru lugu. Kaugel arenguriikides toodetud toiduained on odavamad sageli seetõttu, et kui arenenud riikides, nagu näiteks Eestis, on riiklikud seadused ja kontroll range ja nõudlik ega lase tootjale ja töölisele liiga teha, siis arenguriikides see nii pole. Kasumi nimel pigistatakse inimesed tühjaks, lapsed käivad kooli asemel põllutöödel ja suurema saagikuse pärast kasutatakse ohtralt pestitsiide.
Kas oleks õige protesti märgiks troopilised viljad ostmata jätta? Sellega sa arengumaade tööliste olukorda ei paranda. Pealegi on ju tore, et meil on võimalik oma toidulauda ka eksootiliste maitsetega rikastada. Et olukorda muuta, ei pea sa olema mõjukas poliitik või toiduainetööstuse tippjuht. Oma igapäevaste ostuotsustega saab igaüks määrata, millist kaupa ja kuidas kauplused müüki võtavad. Sellest omakorda sõltub rahvusvaheliste firmade käitumine, kes tootjatelt saaki kokku ostavad – ning sellel ongi otsene mõju sadade tuhandete arengumaade tööliste eludele.
Näen kümmet põhjust, miks me ei saa öelda, et see pole meie asi:
Esiteks on see meie saatus, mitte tohutu pingutuse vili, et oleme sündinud Eestis ja mitte Ecuadori banaanikasvataja peres. Oleme kõik lapsena õppinud, et teistele ei peaks tegema seda, mida ei soovi, et meile tehtaks. Banaanikasvataja Ecuadoris elab meist küll kaugel, kuid ei ole teistsugune inimene. Ka tema tahab endale ja oma perele õnnelikku ja väärikat elu, tervist, haridust ning tehtud töö eest õiglast tasu.
Teiseks kaasneb tarbimisega ka vastutus – koos hea maitse ja kõhutäiega ostame endale ka banaani tootmisega kaasnenud rikkumised ja pahad teod. Oleksime väga nördinud, kui meie orjatööd naudib suurem osa arenenud maailmast ja keegi ei huvituks meie saatusest ega võtaks vastutust.
Kolmandaks on õiglase kaubanduse märgisega toidu kasvatamisel keelatud kasutada lapstööjõudu. Mõte, et banaani või kakaooa on korjanud laps, kes peab kooliskäimise asemel tegema rasket tööd, et edasi- ja jaemüüjad saaksid võimalikult suurt kasumit ja poes müüdava kauba hind oleks võimalikult odav, teeb tavalise banaani või šokolaadi väga kibedaks.
Neljandaks, õiglase kaubanduse märgistega tooted ei konkureeri Eesti toodetega, sest need märgised antakse toodetele – näiteks banaan, kohv, tee, suhkur, kakao ja riis – mille toorainet Eestis ega Euroopas ei kasvatata.
Viiendaks on õiglane kaubandus üks parimaid viise kasvatada majandust, hoides ära vaesust ja kurnamist, kliima soojenemist ja majanduskriise. Näiteks 72% soomlastest usub, et see süsteem on parim viis kindlustada õiglane majandusareng üle maailma.
Kuuendaks, õiglase kaubanduse süsteemis makstakse talupidajatele ka lisatulu, mis suunatakse kogukonna sotsiaalsesse arengusse. Nii ehitatakse kogukondadesse koole, puuritakse kaevusid ning parandatakse arstiabi kvaliteeti.
Seitsmendaks annab õiglase kaubanduse märgistega toodete ostmine garantii, et saate hea toote, mis lisaks maitsele on ka kvaliteetselt ja eetiliselt toodetud.
Kaheksandaks, õiglase kaubanduse süsteemist saavad otsest kasu 1,5 miljonit talunikku, töölist ja väiketootjat ehk peaaegu terve Eesti suurune kogukond. Koos nende perede ja kogukondadega teeb see ligi 6 miljonit inimest. Tänaseks on vastavate märgistega tooted saadaval enam kui 125 riigis, ka Eestis.
Üheksandaks, kui Eesti seadused kaitsevad töölisi, põllumehi ja lapsi orjatöö eest, siis paljudes maailma riikides puuduvad korralikud keskkonna- ja sotsiaalkaitsemehhanismid. Oma ostuvalikuga saate aga anda selge sõnumi, et kõikidele maailma põllutöölistele peaksid kehtima samasugused õigused.
Kümnendaks, õiglase kaubanduse tooted ei ole kallimad. On tõsi, et õiglase kaubanduse tooted maksavad rohkem kui kõige odavam kohv, tee või muu taoline. Ent kui võrrelda hindu samas kvaliteediklassis, pole erinevus enam märgatav. Pealegi pole need tooted, mida tarbiksime iga päev kilode kaupa. Kui aeg-ajalt kvaliteetset ja õiglast kaupa osta ning selle eest natuke rohkem maksta, siis see tähendab juba suurt muutust nende toodete kasvatajate elus.
Mida teha:
Kõige õigem on nõuda kauplustelt vilju, mille eest on kasvatajatele makstud miinimumhind, töölistele õiglane tasu, hoidutud keskkonnareostusest ning lapstööjõu ja orjatöö kasutamisest. Kõige kindlamalt tunned sellised tooted ära õiglase kaubanduse märgise Fairtrade järgi. Fairtrade’i märgisega banaane on Eestis seni veel haruharva saada, küll aga leidub Rainforest Alliance’i märgisega banaane.
Tunnusta kaupluseid, kes selliseid tooteid müüvad – esiteks oma ostuotsustega, aga anna neile ka e-kirja või kasvõi kassas öeldud hea sõnaga teada, et väärtustad nende käitumist. Tunne huvi selle vastu, kust ja mis tingimustel nende juures müüdav on hangitud – see on kauplusele signaaliks, et sellele teemale tuleb tähelepanu pöörata. Ühel päeval on õiglaselt toodetud Fairtrade’i märgisega banaanid ka meie poelettidel sama tavalised nagu Suurbritannias või Soomes.
Eestis ostab praegu ainult 11% inimestest võimalusel vähemalt mõnes tooterühmas õiglase kaubanduse märgisega tooteid. Tuleb teha väike pingutus ja õige eelistus ning võiksime varsti Soomega võrdsed olla.
MTÜ Mondo julgustab meie poode võtma valikusse rohkem õiglase kaubanduse tooteid ja eriti troopilisi puuvilju ning teeb kõvasti teavitustööd ka tarbijate seas, et inimeste teadlikkus õiglasest kaubandusest tõuseks ning need tooted leiaksid oma koha meie toidukorvis.
Koos 19 organisatsiooniga maailma eri paikadest töötame kampaania „Make Fruit Fair“ raames koos väiketootjate ja istandustetööliste ametiühingutega Aafrikast, Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere riikidest, et parandada elu- ja töötingimusi sadadel tuhandetel inimestel, kes kasvatavad, korjavad ja pakendavad troopilisi vilju, mida me poodidest iga päev ostame. Iga ostuga saame muuta maailma õiglasemaks.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
