Täna räägib Bioneer abielu- ja lasteteemalistest eksiarvamustest.

Laulatusel ei ole tänapäeval enam õiguslikku tähendust.

Abielu tähendab alati kahepoolset lepingut. Kui abieluleping katkestada, siis ei saa teine osapool nõuda selle lepingu täitmist, küll aga saab nõuda liidu tühistamisega tekkinud kahjude hüvitamist. Seejuures ei ole asi mõnes laulatuskingis. Kui näiteks naine on abikaasa soovil töölt lahkunud, siis võib ta nõuda tekkinud majandusliku kahju hüvitamist. Kahjutasu ei saa esitada vaid juhul, kui partnerit on petetud või on mahavaikitud mõni ülioluline fakt.

Abielud purunevad tavaliselt „õnnetul“ seitsmendal aastal.

Kui asi hakkab viltu kiskuma, siis juhtub see enamasti juba varem, statistika kohaselt neljanda ja viienda aasta vahel. Aga ka see on vaid keskmine väärtus, mille sisse on arvestatud nii pärast hõbepulmi kui ka esimestel abielukuudel lahutanud paarid. Enamus abielusid purunevad seega juba enne seitsmendat abieluaastat.

Vabaabielu on uuema aja trend.

Enamik antiik- ja varajase aja kultuure tundsid vabaabielu. Paar, kes oli mingi aja koos elanud, oli kui abielus, ilma et abielulepingut oleks alla kirjutatud või religioosne tseremoonia peetud. Roomas muutus abielu kehtivaks kaks aastat pärast kooselu algust. Vabaabieludes jäi naine õiguslikult oma isa vastutusele ja eksisteeris varade lahusus. Keskajal oli kombeks vabaabielu, mis muutus seaduslikuks pärast pulmaööd. Ka siis ei saanud mehest naise eeskostjat.

Merel sõlmitud abielud on seaduslikud.

Merel asetleidval laulatusel kehtivad selle maa seadused, mille lipu all laev sõidab. Enamike maade jaoks tähendab see, et abielu sõlmib vastav ametnik. On teada üksainus juhus, kui 1929.aastal merel sõlmitud abielu New Yorgis seaduslikuks loeti, sest tollal ei keelanud ükski seadus taolist laulatust. Tänapäeval ähvardab New Yorgis laevakaptenit vanglakaristus, kui too peaks tahtma perekonnaseisuametnikku mängida.

Katoliiklikud maad on lastesõbralikud.

Traditsiooniliste katoliiklikes maades Hispaanias ja Itaalias on tänapäeval kõige madalamad sünniarvud Euroopas: umbes 1,2 last ühe viljastumisealise naise kohta. Ka Poola oma 1,4 lapsega jääb samale pulgale. Euroopa keskmine on 1,5 last ühe sobivas eas naise kohta.

New Yorgi suur elektrikatkestus põhjustas beebibuumi.

Selle kuulduse eest hoolitses New York Times, kes tõi näiteks kaks haiglat, kus 9 kuud pärast elektrikatkestust (9.11.1965) tõesti tavapärasest enam beebisid ilmale tuli. Suureks puhutud lugu hoolitses kuulujutu eest, et enamik inimesi leidis elektrikatkestuse ajal lõpuks aega olla koos oma partneriga ja mitte vaadata televiisorit. Kogu NY sünnistatistika seevastu ei näita 1966.aasta augustikuus mingeid eriliselt kõrgeid arve.

Toimetas Katrin Lipp, säästva eluviisi portaal www.bioneer.ee

Allikas: Chr. Pöppelmann „1000 eksiarvamust“
Pilt: BMW arhiiv

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta