Keskkonnaamet tuletab meelde, et pesitsusperiood on lindude elus kõige tundlikum aeg, mil tuleb arvestada liikide erinevat inimpelglikkust.

Paljud linnuliigid juba pesitsevad ning jätkub ka uute rändurite saabumine ja pesitsema asumine. Juba märtsi alguses pesitsemist alustanud ronga ja kodukaku pojad on suured ning peagi pesast lahkumas. Kõige hiljem alustavad meil pesitsemist alles rändelt saabuvad pääsukesed ja põõsalinnud.

„Pesitsusperiood on lindude eluringis kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski nende püsimajäämine. Meil kõigil on võimalik sellele kaasa aidata kui arvestame erinevate liikide inimpelglikkust,“ rõhutas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kui näiteks linavästrik, hall-kärbsenäpp või valge-toonekurg teevad pesa inimese naabrusesse ja ei lase ennast pesitsusperioodil meie igapäevastest toimetustest segada, siis mitmed teised liigid on eriti pesitsusajal peitunud kaugele metsapõue või laidudele ning on häiritud juba mitmesaja meetri kaugusele sattunud inimese tegutsemisest. Sellised inimpelglikud linnud on meil näiteks must-toonekurg, kotkad ja paljud veelinnud. Seetõttu peame arvestama erinevate linnuliikide nõudlust elupaigatingimuste suhtes. 

Kotkaste, kakkude ja teiste kaitsealuste lindude pesitsusterritooriumide kaitseks piiritletud püsielupaikades kehtivad põhjendatud käitumisreeglid. Ohustatud ja haruldaste liikide kaitseks on kehtestatud ka liikumispiiranguga alad, mille piire saab näha loodusvaatluste andmebaasi veebikaardil.

Loodusharidusliku, harrastusteaduse ja loodusfotograafia tegevused ei pea olema seotud vaid haruldaste ning inimpelglike liikidega, praegusel perioodil tuleks pilgud suunata harilike, kõikjal levinud lindude poole. Nii säilib oluline ja emotsionaalne kontakt loodusega ning samas ei häirita meie loodusharuldusi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta