Tartu lähistel asuv Ropka-Ihaste looduskaitseala on rikas nii haruldaste elupaikade kui ka liikide poolest. Kokku leidub seal 30 kaitsealust liiki, nende hulgas valge vesiroos, siberi võhumõõk, künnapuu, väikekajakas ja soopart. Kõige haruldasem liik on pehme koeratubakas, mis kasvab Eestis vaid Tartu linnas ning selle lähiümbruses.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Toimetas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee
- 16. oktoober 2014
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Samuti vajavad kaitset nii Eestis kui ka Euroopas ohustatud elupaigatüübid nagu lamminiidud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning huumustoitelised järved. Ropka-Ihaste lamminiidud kuuluvad Eesti esinduslikemate hulka ning vajavad lisaks kaitsele ka pidevat niitmist. Kokku tuleb uuel looduskaitsealal taastada 317 hektarit ja hooldada 500 hektarit poollooduslikke kooslusi.
Ropka-Ihaste ala on üks tähtsaim veelindude (eriti hanede) peatuspaik ja pesitsusala Ida-Eestis ning üks Eesti linnurikkamaid alasid. Kaitseala on ka rahvusvaheliselt oluliste linnuliikide rändepeatuspaik ning toitumiskoht.
 |
| Luiged Emajõel. Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee |
Valitsus kiitis 15. oktoobril heaks Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja, mis laiendab senist kaitseala ning tõhustab ohustatud liikide ja elupaikade kaitset.
Osaliselt on kaitseala territoorium olnud kaitse all juba 1991. aastast, kui loodi Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala. See 132 hektari suurune ala ei suuda aga kõigi oluliste loodusväärtuste kaitset tagada. Seetõttu laiendab uus kaitse-eeskiri Ropka-Ihaste looduskaitseala 790 hektarini, et see hõlmaks kõiki kõrge loodusväärtusega alasid ning liikide ja elupaikade kaitse oleks tagatud. Juba kaitse all olevale alale liidetakse 315 hektarit riigimaad, 204 hektarit munitsipaalmaad, 99 hektarit eramaad ja 50 hektarit reformimata maad.
Loodav kaitseala koosneb kolmest sihtkaitsevööndist (kogupindalaga 432 ha), kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, ning kolmest piiranguvööndist (kogupindalaga 358 ha), kus kaitsekord on leebem.
Inimesed võivad kogu kaitsealal viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja pidada jahti. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vastavalt tähistatud paikades.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
