Kui linnainimesed Kaia-Liisa ja Andres Reinut Laulasmaa mändide all suvitamas käisid, ei osanud nad veel karta, et see tillukesel künkal kohake neile nii südame külge kasvab, et nad ühel päeval kogu oma elamise linnast siia veavad.

Ühel Laulasmaa männimetsasel künkal kolmveerandtunni tee kaugusel Tallinnast elab sõbralikult koos terve trobikond erinevaid loomi: jänesed, rebased ja ... üks tore siilipaar.

Künkal kõrguva maja perenaine Kaia-Liisa (44) pajatab, kuidas ta kodu akna taga silkavad rasvased jänese plikad ja vallatud rebasepoisid, kes ta ukse tagant plätusid näppavad või need kohapeal poolest saati pintslisse pistavad.

Aga siilid? «Siil on mu mehe hüüdnimi! Ta sai selle kunagi minult, sest tal olid mu meelest siili kõrvad,» seletab naine riukalikult muiates. Aga ega ta siis ette näinud, et temast endast saab automaatselt Siilimutt.

Pere pärand

Aasta oli siis 1965, kui Kaia-Liisa teedeinsenerist isa ühele Laulasmaa künkale suvekodu ehitas.

Mändide all möödunud lapsepõlve suved jätsid naisesse ilmselt sügava jälje. Miks muidu otsustas suureks sirgunud linnatüdruk ühel hetkel oma hubasest Kalamaja korterist Laulasmaa kodu kasuks loobuda. «Üheksa aastat tagasi hakkasime mehega siin üha tihedamini käima ja siis mõtlesime, et mis pagana päralt peab korter Tallinnas pool aastat tühjana seisma,» meenutab perenaine kunagist dilemmat.

Nii tõmbasidki Kaia-Liisa ja Andres (44) neli aastat tagasi pisikese nõukogudeaegse suvila maha ja juba mõne kuu pärast kroonis künkal põhjamaiselt modernne Finnlamelli palkmaja.

Oma kodu kujundajad

Vaatamata sellele, et majas on vaid 60 m2 elamispinda (koos terrassidega küll 85 m2), üllatab see sisseastujaid valgusküllase avarusega. Kogu elamist läbib maast laeni tõusev elutoa aken, mis valab kodu üle päikesevalgusega ja raamib majataguse männimetsa hiiglaslikuks elusaks maastikumaaliks.

Kodu idamaisest eksootikast õhkuvat atmosfääri raamib põhjamaiselt lihtne ja puhas arhitektuurijoon ning selle sisustus jutustab siinsete elanike huvist vaimse maailma saladuste vastu.

Asjad ja nende asukohad on valitud elanike sisetunde, mitte raamatutarkuse või hetkemoe ettekirjutuste järgi, sest siin peres tehaksegi asju tunde järgi. Helge ja harmooniline kujundus laeb sisemise rahuga ja loob kodutunnet.

Kuna kaasade loominguline tunnetus ja maitse ühtivad, on kujundustööd kulgenud harmoonilises üksmeeles. Nii tekkis näiteks paari päevaga ümber maja kunksmoorilikult metsik ja taimerikas kivine iluaed. «Kui meil mingi idee tuleb, siis me enne ei lõpeta, kui valmis on,» avaldab Kaia-Liisa heade ideede realiseerimise saladuse.

Aeda on pere loonud ja kokku toonud erinevaid tähendusrikkaid taieseid: vanarauahunnikust leitud ja mere poolt randa uhutud aardeid, erinevateks elukateks nikerdatud puuronte ja võõralt maalt kokku korjatud kive. «Mul on pool kohvrit kive täis, kui reisilt saabun,» naerab perenaine, kelle lapsepõlve kivihuvi on aastatega vaid süvenenud «Nad on minu jaoks elusolendid. Ma suhtlen nendega ja saan neilt informatsiooni. Arvan, et kivid on mind välja valinud, mitte mina neid,» püüab kivikuninganna oma omapärast kirge seletada.

Artikkel ilmus ka Naistelehe Nipiraamatus nr 53, juuli 2012. Bioneeril on kokkulepe materjalide kasutamiseks. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta