Rahvatarkus ütleb, et parim ravitee on jalgsi käidud tee. Sellest vanasõnast saab välja lugeda, et hea tervise saladus on suhtlemine loodusega. Ja milleks osta kalleid ravimeid apteegist, kui neid leidub kodumetsaski.

Mõningaid “igamehe” ravimtaimi:

Pärnaõied, pärn e. niinepuu – Pärnaõied on ammutuntud rahvaravim. Rahustav tee kõlbab higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul. Pärnaõietee auru hingatakse sisse hingamisteede haiguste puhul, teed kasutatakse kuristamiseks angiini korral.

Kummel - kummelitee rahustab, tugevdab, desinfitseerib organismi. Kasutatakse ka väliselt suuõõnepõletike, migreeni, haavanditele, liigesevalude, podagra, põrutuste jm puhul.

Nõmm-liivatee e. liivarohi – taimest saab väga hea rahustava tee. Hea ravim külmetuse, köha, nohu ja hingamisteedepõletiku puhul. Veel tuntakse nõmm-liivateed kui rahustavat, und taastavat ja valu vaigistavat teed.

Nurmenukk e. kikkapüks või kanavarvas. Rahvameditsiinis tuntakse nurmenukku kui maagilist taime, mis viib kahjulikud ained kehast välja ja uuendab elu. Sobib väsimuse, loiduse, ainevahetushäirete, reuma, kuid ka köha puhul.

Harilik pune e. unelill – Eestlaste uskumuse kohaselt oli punel maagilist jõudu. Taim on tuntud oma rahustava ja taastava toime tõttu. Sobib külmetuse ja seedimishädade, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Samuti sisaldab pune C-vitamiini.

Kõrvenõges e. nõgulane ja supinõges – nõgeseteed juuakse siis kui tuntakse end väsinult või on niisama halb tuju. Üks tass nõgeseteed päevas on piisav. Tee valmistamiseks tuleb võtta lusikatäis peenestatud nõgeselehti ning lasta kuumas vees tõmmata 7-10 minutit. Nõges on samuti väärtuslik lisand salatile ja kodujuustule. Sellest saab valmisatada ka asendamatult hea ning tervisliku supi.

Ja muidugi, marjad: pohlad, jõhvikad, mustikad, mestmaasikad ja -vaarikad, kibuvitsamarjad, mustsõstrad, karusmarjad, mustarooniad, murakad, kadakamarjad jne.

Allikad: “Ravimtaimed Koduapteegis” (Tatjana Gorbunova) ja “Ravimtaimed Metsas” (Paju & Tamkivi)

Sarnased artiklid