Ekspertide hinnangul on eeloleval kevad-talvel oodata tõsist globaalselt toiduainetekriisi, mis võib kaasa tuua paljudes piirkondades suisa rahvarahutused.

Viimane suurem toiduainetehindade tõus oli 2010. aastal ja teadupärast lõppes see Araabia kevade sündmustega, vahendas Uusi Suomi.

Soome Maa- ja Metsamajandustootjate Keskliidu (MTK) viljaekspert Max Schulman ütles, et maailma toiduainetetootmine on siirdunud uude ajajärku, kus toidu kättesaadavus ja hind on väga heitlikud.

Tema hinnangul seisavad paljud riigid tänavu talvel silmitsi toidukriisiga, kuna majanduslanguse tõttu pole riikidel olnud piisavalt raha suurte reservide moodustamiseks.  Eriti terav olukord on Põhja-Aafrika riikides, kus Sculman ennustas suisa näljarahutuste tekkimist.

Ka tänavune ilm ei soosi põllumeest. USA seisab silmitsi viimase poole sajandi suurima põuaga. Palavus rasib ka Lõuna-Euroopat, samas kui Põhja-Euroopas rikub saaki külm ja märg suvi. Samuti pole praegu kindel, milline saab saak olema Venemaal ja ka Aasias jäi viimane riisisaak ootustele alla ning väga palju ei loodeta ka uuest saagist.

Maailmas on nii välja kujunenud, et suurem osa maailma toidust toodetakse maakera põhjapoolel, kus asuvad ka suurema tarbimisega maad. See tähendab aga seda, et kehva viljasaagi korral tarbitakse see ära kohapeal ja need riigid, kes sõltuvad vilja või liha sisseveost, jäävad paratamatult hätta.

Oma osa toiduainete hinnatõusus mängib ka asjaolu, et toiduained on sarnaselt teiste toormeliikidega elav investeerimisobjekt maailma rahaturgudel. Vilja- ja sojahindande juures tuleb selline sekkumine eriti selgelt välja, kuna spekulandid üritavad enne saagikoristuse algust toormeturgudel teenida üles-alla liikuvate hindade pealt.

Hindade heitlikkus johtub Schulmani hinnangul aga sellest, et kui varem oli riikidel omad viljareservid, siis nüüd on nii riigid kui ka suurtööstused lõpetanud reservide kogumispoliitika ning ostavad vilja vajadusel otse turgudelt.

Praegusel hetkel on maailma järgimise talve viljavarud piltlikult öeldes veel põldudel ja kas tänavusest saagist piisab, selgub alles oktoobris, peale saagikoristuse lõppu. Põllumajandustootjad valmistusid eelolevaks talveks juba kevadel, kui otsustasid palju vilja maha külvata. Samal ajal aga kasvab maailma rahvaarv katkematus tempos, mis sisuliselt tähendab seda, et nõudluse rahuldamiseks tuleb igal aastal suurendada viljelevat pinda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta