16. oktoobril tähistati ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Maaeluministri arvates on oluline, et inimesed vähendaksid toidu raiskamist, mis on tõsine mure just arenenud riikides. „Seisame täna silmitsi probleemiga, kus ühed viskavad toidu prügisse, samal ajal kui teised nälgivad. Maailma elanikkond kasvab pidevalt ning seetõttu peavad muutuma nii toidutootmise kui ka põllumajanduse viisid, et tagada piisav toiduvaru kogu inimkonnale,“ lisas minister Tamm.

Maailmas on jätkuvalt üle 800 miljoni inimese, kes ei saa iga päev süüa. Maaeluministeeriumi esindaja FAO juures Ruve Šanki sõnul on eriti murettekitav see, et viimasel aastal on nälga kannatavate inimeste hulk taas kasvama hakanud. „Süüdi on selles eelkõige inimtekkelised konfliktid, mis põhjustavad ennenägematut põgenikevoolu,“ ütles Šank.

Seepärast on tänase toidupäeva teema „Muuda tulevast migratsiooni – investeeri põllumajandusse ja maaelu arengusse“ („Change the future of migration. Invest in food security and rural development“). „Pole saladus, et paljude konfliktide põhjus on konkurents toiduga seotud loodusressursside, nagu põllumaa, viljaka mulla, vee jms pärast,“ kommenteeris Ruve Šank.

Samuti juhib rahvusvaheline toidupäev tähelepanu asjaolule, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine. Kahe miljardi toiduga mittekindlustatu kõrval on maailmas ligi kaks miljardit ülekaalulist inimest. „Eriti tekitab muret see, et üha rohkem on eelkooliealisi lapsi, kes on ülekaalulised. Ja see pole kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki riike,“ sõnas Šank.

Eelmisel nädalal võttis Roomas toimunud ÜRO toiduga kindlustamise komitee, millega on liitunud 130 riiki, vastu otsuse töötada välja toidupoliitika alased juhised, mis on mõeldud kõikidele riikidele vabatahtlikuks rakendamiseks. Ruve Šanki sõnul on igal riigil mitmeid võimalusi, kuidas oma kodanike toidukäitumist mõjutada – olgu see siis hariduslike, märgistuslike või maksumeetmete kaudu. Eestiski on viimasel ajal olnud tõsine debatt nn suhkrumaksu kehtestamise või toitumisõpetuse sisseviimise üle koolides.

Rahvusvahelist toidupäeva on FAO peakorterisse tähistama kogunenud teiste seas ka Rooma paavst, G-7 põllumajandusministrid ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan. Tseremooniast võtsid osa ka Madagaskari president Hery Rajaoanrimampianina ning kõigi kolme Roomas asuva toiduga seotud organisatsioonide juhid: FAO peadirektor José Graziano da Silva, IFAD-i president Gilbert F. Houngbo ja WFP täitevdirektor David Beasley.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta