Mul ei ole küll koera, aga olles keegi, kes käib maailmas avatud silmadega ringi, siis on mind alati huvitanud, mida teha oma lemmikloomajäätmetega. Eestis on mitmetes linnades olemas parkides vastavad kogumiskastid ja kilekotijagajad. Näiteks Kadrioru pargis on neid päris mitu, millest ma ikka tööle kõndides mööda jalutan. Kuhu need jäätmed aga lähevad ja mis neist saab? Kas vastutustundlik kodanik peaks kasutama komposteeritavaid kakakotte või on olemas ka muid alternatiive?
- Jäätmed
- Maryliis Teinfeldt, www.nullkulu.ee
- 17. august 2017
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Kuidas üldse oma lemmikloomade jäätmetega käituda? Eesti erinevate linnade koerte ja kasside ning muude lemmikloomade pidamise eeskirjades ei ole täpsustatud, kuidas nende jäätmetega peaks ümber käima. Näiteks Tallinna eeskirjas on määrus selline: "Loomapidaja on kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma koera või kassi väljaheited." Kõik. Ei ühtegi täpsustust, millise jäätmeliigiga on tegemist ehket millisesse kogumiskonteinerisse tuleks nn koerakaka panna. Võtsin ühendust Tallinna Keskkonnaametiga ja MTÜ Tartu Koertepargid ühendusega ning uurisin järele, et saada oma küsimustele vastuseid. Ja mis ma siis teada sain?
Selgub, et seadusandlus ei toeta lemmikloomade väljaheidete ümbertöötlemist kompostimise näol (Keskkonnaministri määrus nr 7 "Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded"). Lisaks ei toeta lemmikloomade väljaheidete ümbertöötlemist ka reoveesette kompostimise määrus ("Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded").
Tallinna Keskkonnaamet ütleb, et koerte väljaheide tuleb visata olmejäätmete mahutisse või vastavasse kogumiskasti ning kasutada tavalist plastikkotti. Biojäätmete kogumiskonteinerisse lemmikloomade jäätmeid panna ei tohi, isegi koos komposteeritava kotiga. Äraviskamiseks on ainuvariant see kõige tavalisem prügikast, kus sorteerimine on minimaalne või olematu. See informatsioon on aga ääretult üllatav, kuna tekib küsimus, mille jaoks siis need kogumiskastid parkides on. Selgubki, et ainus funktsioon on neil teha käed-külge teavitustööd jagamaks vastavaid kilekotte ning teenida ühiskonda kui tavalise prügikastina. Koertele ja muudele lemmikutele mõeldud kogumiskastid parkides ning muudes avalikes ruumides on mõeldud segajäätmete jaoks, seega võib kogumiskasti panna ka muid segajäätmeid peale kilekotis oleva loomaväljaheite. Kogumiskasti ning avaliku prügikasti jäätmed utiliseeritakse sarnaselt: suunatakse kas ladestusse või põletatakse. Nii kummaline, kas pole? Ma ei suuda uskuda, et koerte jäätmete kogumiskastid on tavalised prügikastid, millel on lihtsalt teistmoodi silt peal. Loodan siiralt, et tegemist on nn beetaprojektiga, mis üritab oma esimeses etapis tarbijate harjumusi lihtsalt muuta.
Seega, kuidas siis täpsemalt lemmikloomade jäätmetega käituda? Haigustekitajate leviku takistamiseks käidelda neid muidugi ettevaatlikult. Segajäätmetesse koerakaka viskamise puhul kasutada alati kilekotti, kuna lemmikloomade jäätmed on semiohtlik prügiliik (kolibakter, sooleparasiidid jms). Kott alati tuleb sõlmida kinni. Oma "ohtlikkuse tõttu" ei ole rangelt soovitatav ka kasutada lemmikloomade jäätmete kogumiseks ajalehepaberit, taimelehti jms kui jääde visata olmeprügisse. Lisaks on ka biolagunevad kotid täiesti otstarbetud ja isegi protsessile kahjulikud. Ainus variant seda protsessi sammuke rohelisemaks muuta, on mõistlik taaskasutada majapidamises tekkinud plastkotte. Sul on koer ja sööd igapäevaselt leiba? Korja kokku oma leivakile ning kasuta see uuesti. Kui sul jääb saia-leivakottidest puudu, siis miks mitte paluda oma tuttavatel sulle neid kõrvale panna?
Teine ja veelgi rohelisem variant koerakakast vabanemiseks on kanalisatsioon. Tualetipotti võib väljaheiteid visata, kuid ilmselgelt ei tohiks jäätme ümber olla ümbrist. Ainus erand on spetsiaalsed flushable märgisega koerakaka kotid. Nendega on ainus probleemkoht kasutajamugavuse perspektiivist fakt, et täidetud kotid võivad pikal jalutuskäigul lagunema hakata. Muus osas on aga hind suhteliselt mõistlik ning tarbija säilitab suures osas oma käitumisharjumuse. Kottidele on alternatiiv kogumiskarp (kühvel ja anum), mida peale igat tualetipotti tühjendamist on tarvis pesta. Samuti võib kaaluda ajalehega korjet, mida hiljem põletada.
Kuidas on lood komposteerimisega oma koduhoovis? Seda pigem ei soovitata, sest sarnaselt inimeste väljaheidetega, saadavad jäätmeid probleemid raskemetallide, ravimijääkide ja haigusttekitavate mikroorganismide näol, mis on ohuks keskkonnale ja inimtervisele. Küll aga seda teadlikult tehes, on võimalik kodus edukalt ka oma lemmiklooma jäätmeid kompostida. Oluline on tähele panna, et uut mulda ei tohi panna toiduks tarvitatavate taimedele. Internet pakub välja erinevaid viise kodus kompostimiseks - ussidega, päikesega, keemiliste abivahenditega jne.
Uurisin, kas on oodata tulevikus paremaid väljavaateid lemmikloomade jäätmete käitlemisele, millele positiivset vastust Tallinna Keskkonnaamet anda ei saanud. Vastati nõnda: "Paraku ei oska praegu tagasisidet anda, kas koerte väljaheidete kompostimise osas on teistsuguseid arenguid ette näha või mitte. Kuna tegemist on jäätmetega, siis peab seesugust tegevust toetama ka jäätmekäitlust reguleeriv seadusandlus, mis minule teadaolevalt koerte väljaheidet ning selle töötlust eraldi ei reguleeri ning ei ole olnud ka kuulda, et reguleerimist kavandatakse."
Loe teisi jäätmete vähendamisega seotus lugusid blogist Nullkulu.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta