Viimasel ajal on mitmed tartlased avaldanud pahameelt puhuritega teedepuhastuse ja lehekoristuse pärast.

Alljärgnevalt on kirjeldatud kolme põhilist põhjust, miks linnas õhuluudasid ehk lehepuhureid kasutatakse.

Esiteks. Käsitsi tööjõu leidmine on äärmiselt keeruline.

Tartu Linnavalitsus tellib haljasalade ja parkide hooldustööd läbi riigihangete. Linn ei kirjuta seejuures ette tööjõu, -vahendite ning -võtete kasutamist - lubatud on kasutada kõiki tööriistu, mille müük ja kasutus on Euroopa Liidus nõuetekohane. Hankel osaleja võiks kogu töö organiseerida ka käsitsitööna, kuid paraku ei leita selleks piisavalt tööjõudu. Kesklinna ja Toomemäge hooldava ettevõtte sõnul otsivad nad alates suvest pidevalt kaadrit välikoristustöödeks. Tulemus on kasin ning reha ja luuaga tööd tegevat personali ei õnnestu palgata.

Ka teistel hooldusettevõtetel on töökuulutused pidevalt aktuaalsed, kuid enamik tööotsijaist pole kestvat füüsilist pingutust nõudvat tööd valmis tegema.

Samas on näiteks Toomemäe nõlvad ka väga tallamisõrnad ja pigem tekitavad mitukümmend käsitsiriisujat seal rohkem kahju, kui paar õhuluuaga töötajat. Lehti Toomemäe nõlvadele aga jätta ei saa, sest lehekiht hävitab ja lämmatab  nõlva kinni hoidvat taimestikku.

Kindlasti ei ole mõeldav seegi, et kõiki linna haljasalasid ja parke saaks korras hoida ühiskondlikus korras tehtud tööga.

Teiseks. Alternatiivsed töövahendid ei ole konkurentsivõimelised.

Linn on palunud heakorratööde tegijail kaaluda alternatiivsete vaiksemate tööriistade kasutusele võtmist.

Kesklinna puuderohketest parkidest tuleb vastavalt lepingunõuetele lehed koristada kahe nädala jooksul pärast suuremat lehelangust. Nii mahukaid töid ei ole võimalik väikse ajaga ära teha väikese jõudlusega tehnikaga. Elektriline õhuluud suudab maksimumvõimsusel (võrdväärselt bensiinimootoriga töövahendiga) tööd teha järjest 15-20minutit. Elektriliste puhurite kasutamine praeguste töövahendite asemel tähendaks samasuguse töömahu puhul, et objektile varutakse suur hulk laetud lisaakusid. Suurte alade puhul ei ole see mõeldav alternatiiv.

Kolmandaks. Linn ei saa lehepuhureid ära keelata

Lisaks avalike alade korrashoiule kasutatavad õhuluudasid ka asutused ja eraisikud oma territooriumide ja puhastusalade hooldamiseks.

Kohalikul omavalitsusel ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust keelata lehepuhuri kui ühe Eesti vabariigis lubatud tööriista kasutamist. Kohalikul omavalitsusel on küll teatud võimalused sekkuda mürahäiringute puhul, kuid seda vaid ettekirjutuse tegemise teel konkreetsele müratekitajale. Ettekirjutust aga ei ole võimalik teha isikule, kes saab igal ajahetkel lehepuhuri kinni panna.

Üks võimalus olukorra muutmiseks oleks üleriigiliselt reguleerida teatavat müra tekitavate tööriistade kasutamist, kuid sellega ilmselt kaasneks veel lisaks lehepuhuritele väga paljude muude tööriistade keelustamine.

Mida ette võetakse?

Linnale kuuluvatel haljasaladel on puhuritega heakorratööde tegemiseks seatud kellaajalised piirangud: teede ja treppide korrastustöid puhuritega võib alustada kella 7.00st. Samas ei saa linn keelata eraomanikku või asutust, kes soovib oma hooldusalal varem töödega alustada.

Arvestades linlaste seas palju pahameelt tekitanud puhurimüra, kaalub linn järgneva hanke ettevalmistamisel (alates 1.05.2020) täiendavate piirangute seadmist ja mitte lubada linna avalike haljasalade hooldusel intensiivsemat heli tekitavate kahetaktiliste õhuluudade kasutamist.


Lugu pärineb Tartu linna koduleheküljelt

Jaga: