Helide tajumine on eluliselt oluline selliste mereloomade jaoks nagu vaalad, delfiinid, kalad, merekilpkonnad ja selgrootud. Helide kaasabil navigeeritakse, leitakse toitu, teavitatakse oma asukohast ja territooriumist, suheldakse teistega ning meelitatakse kaaslaseid. Paraku põhjustab inimtegevus nii palju müra, et mereloomade elu on häiritud.

Kuidas liigne müra mereloomi mõjutab?

Müra kurdistab mereloomi ja häirib nende omavahelist suhtlemist.

Näiteks sinivaalad suhtlesid kunagi oma liigikaaslastega üle terve ookeani. Tänapäeval on vahemaa, kus need vaalad teineteist kuulevad, kahanenud ligikaudu 9/10 võrra. Veealune müra on põhjustanud vaalade minemakolimise oma toitumis- ja paaritumisaladelt ning see müra varjutab vajalikke helisid, mis aitaksid loomadel vältida sattumist laevasõiduteedele ja kalapüügialadele. Müra segab vaaladel toidu leidmist, mis muudab väheneva elustikuga ookeanis vaalade elu veelgi raskemaks.

On teada, et vähemalt 800 kalaliiki suhtlevad üksteisega 500Hz madalamate helide abil.

Kahjuks müra hulk, mida inimesed merel tekitavad on kasvanud murettekitava kiirusega: mõnedes piirkondades on müratase kahekordistunud iga aastakümnega ja seda viimase 60 aasta jooksul.

Müra meres on mereloomadele sama häiriv kui liiklus lindudele.

Kuidas inimene liigset müra tekitab?

Liiga palju laevu

Umbes 80% maailma kaubaveost toimub motoriseeritud laevade abil. Maailma ookeanides on teadaolevalt liikvel ligikaudu 1,2 miljonit laeva, mis pole sugugi vähe.

Probleeme ei tekita mitte ainult suured transpordi- ja kruiisilaevad, vaid ka väiksemad paadid ja kaatrid, sest neid on liiga palju. Süüst puhtad ei ole ka allveelaevad.

Fossiilseid kütuseid pumbatakse lärmakalt

Nafta- ja gaasipuurtornid on suured mürareostuse tekitajad. Müra ei teki mitte ainult nafta ja gaasi kättesaamise käigus, vaid ka selle tarnimisel laevade või torude abil.

Puurtornide ja torude ehitamine on samuti väga mürarikas tegevus. On täheldatud, et paljud kalad hoiavad puurtornidest eemale.

Sõjavägi on tuntud müratekitaja

Sõjavägi tekitab liiga palju müra nii õppustel kui ka lahingutes. Et plahvatused on liiga lärmakad, seda on kerge mõista, aga probleeme põhjustavad ka laevamootorite müra ja sonarite heli.

Sõjaväe sonaritele ehk hüdrolokaatoritele pannakse süüks vaalade ja delfiinidega toimunud surmajuhtumeid ja rannikule ujumisi, ent tegelikult mõjutavad sonarid palju suuremat hulka elusorganisme, sealhulgas näiteks erinevaid kalasid ja kilpkonni.

Vaalde puhul pole lihtsalt võimalik probleemist mööda vaadata, sellepärast teemast ka räägitakse rohkem. Vaaladega juhtuvate ja mürast tingitud tragöödiate kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et kurt vaal on surnud vaal.

Liiga palju helisid tekitavat tehnikat

Kalade leidmiseks mõeldud kajaloodi on kasutatud kalapaatides alates 1950ndatest aastatest.

Kasutatud materjalid

• Rachel Cernansky „Top 5 Ways We Make Too Much Noise in the Ocean“ planet green
• Matt Walker „Noise pollution threatens fish“ BBC
• Triin Pinka „Hoia merel vaikust“ Bioneer
• IUCN "Keep it quiet!" 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta