Otsustasime teile rääkida meie tööst, ning selle pahupoolest. Heliseb telefon, vastajaks meie vabatahtlik Laura. (Helistaja nimi on muudetud)

Laura: “Eesti Metsloomaühing, tere!” Rahulik naisterahvas, kellele paneme nimeks Tiia, räägib, kuidas jalutab hetkel lapsevankriga Tallinnas terviserajal, ning seal teepeal kössitab üks must lind, vist vares, kellel jalg kohutavalt järgi lohiseb.

Uurides Tiialt, kas tal on ka endal võimalus lindu kuhugi viia, või meile pilti saata, vastab ta “Saadan video! Aga viia ei saa.” Okei, jääme ootama! Möödub pool tundi, kui heliseb taas telefon, ning helistajaks sama Tiia. “Kas keegi juba tuleb? Me ju seisame ja ootame siin! Kas te ei hooli sellest linnust siis? Kas teid ei huvita!?” Selgitades, et me oleme vabatahtlikud, ning mingisugust kiirreageerimist ei saa loota, paneb kõne kinni.

Läheb veel umbes tunnike, kui ta helistab uuesti! “Ma ju ikka ootan siin! Teised ka ootavad! Kaua ma siis ootan!?” Jälle sama selgitus, ning soovitus, et te ei pea seal seisma, sest meil lihtsalt ei ole sinna kohe kedagi saata! Esimene inimene saab sinna tulla alles kell seitse õhtul! “Mis ta siis peab siia niikauaks jääma või?” On Tiia imestunud. Laura proovib selgitada ja olukorda täpsustada: “Kui teid on seal seismas juba mitu, siis äkki ikkagi saab keegi teist linnu endaga kaasa võtta ja transportida? Siis saaks ta sealt kohe abi!”

Tiia kuulab ära, ning üllatub, “Ei! Me olema ju lapsevankritega! Meie ei saa teda siit kaasa võtta!” Järgneb veel mõni hetk, mil Tiia proovib selgeks teha, kui hoolimatud ja pahad me oleme, et me KOHE ei sõida linnule järgi, ning abi ei paku! Lisaks saadab ta meile Facebooki video, ning kordab, et oleme hoolimatud, ning head teed siis vaesele linnule seal üksinda hädas! Lisan, et see ei ole ainus kõne, kus infotelefonil olev inimene saab suure pahameele osaliseks, saab kuulda ärritust ja karjumist.

Kuid peatume! Mis on selles kõnes valesti?

Me oleme vabatahtlikud, mittetulundusühing! Me ei saa selle töö eest palka! Me käime kõik ka lisaks palgatööl! Ning suure tõenäosusega on nädala sees, päevasel ajal äärmiselt keeruline leida KOHE kedagi, kes saab abivajajale appi sõita. Me tuleme ja aitame kohe, kui me selleks aega saame! Me ei ole hoolimatud ega pahad, me oleme inimesed! Nagu ka teie, kes te meile abivajajast teatate! Me teeme seda tööd oma pere ja laste kõrvalt, ning reageerime esimesel võimalusel.

Palume ka teilt, et te oleksite mõistvad, ning palun tehke ka omaltpoolt midagi! Palun aidake transportida abivajajat, või aidake leida transport! Sest ainult kõik koos panustades, saame me teha seda tööd nii, et kõik oleks rahul!


Lugu pärineb Eesti Metsloomaühingu Facebookilehelt

Jaga: