Nädala alguses pöördusid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja loomade eestkoste organisatsioon Loomus Keskkonnaministeeriumi poole, et vastutav minister kasutaks oma kohast õigust (Metsaseadus § 40 lg 10) piirata määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, et hoida ära metsaelanike tarbetut hukkumist.

Praeguseks on pöördumisega ühinenud ka juhtivaid linnukaitseeksperte koondav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), samuti Eesti Metsloomaühing (Estonian Wildlife Center) ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity (PFPI).

Kevadsuviste raiete käigus hukkuvad linnupojad, lõhutakse pesi, hävitatakse mune ja häiritakse poegi kasvatavaid loomi. Ka tekitavad sellised raied vastuolu seadustes, sest looduskaitseseaduse (LS §55: isendi surmamine, kahjustamine või häirimine) kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja nende tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Kuni metsades toimuvat raietegevust seadusega kooskõlla ei viida, seni jätkatakse raierahu vajadusest teavitavat kampaaniat nii Eestis kui mujal maailmas. Pöördumisega kutsutakse ühinema organisatsioone üle kogu maailma ja pesitsusaegseid raieid ning Eesti olukorda puudutavad infomaterjalid tõlgitakse nii inglise, vene kui soome keelde.

Rohkem infot kampaanialehel www.metsarahu.ee.

Miks looduskaitsjad metsarahu pooldavad?  

Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ning hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Seepärast peaks iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peatama kevadsuviseks ajaks enamike metsatöödest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmistööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist. 

Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta. Lindude häirimine ja nende pesakondade hävitamine pesitsusperioodil kiirendab juba ohtu sattunud liikide täielikku väljasuremist ning halvendab ka teiste liikide elujõulisust.

Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku tähtsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on rändlinnud ning nende halb käekäik pesitsemise ajal mõjutab kogu maailma liigirikkust. Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied.

Kevadsuvised raied ja muud hooldustööd mõjutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine häirimise tõttu nurjub või kelle pojad hukkuvad metsatööde käigus. Kevadsuvistest raietest loobumine aitab tõkestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja männikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab vähem pinnast. 

Allikas: Eesti Metsa Abiks

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta