Euroopa Komisjon on välja andnud uued suunised keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kohta. Selles keskendutakse keskkonnamõju hindamise menetluse teatavatele etappidele ja tutvustatakse viise, kuidas ühtlustada keskkonnamõjude hindamist juhul, mil mõjusid tuleb hinnata erinevate EL direktiivide kohaselt.

ELi õiguse kohaselt tuleb ühe projekti keskkonnamõju mõnikord hinnata mitme erineva direktiivi kohaselt (nt lisaks KMH direktiivile ka nn loodusdirektiivi, tööstusheite direktiivi ja/või veedirektiivi kohaselt). Selline mitmekordne hindamine võib kaasa tuua viivitusi, lahknevusi erinevates mõjuhinnangutes ja halduskulude suurenemist. Et sellistel juhtudel erinevaid mõjuhinnanguid ühtlustada, on nn KMH direktiivi muudatustega liikmesriikidele ette nähtud kaks menetlusvarianti – ühine ja koordineeritud menetlus. Kohaldada võib ühte või mõlemat varianti kombineeritult.

Ühise menetluse puhul korraldavad liikmesriigid konkreetse projekti puhul keskkonnamõju ühekordse ja tervikliku hindamise, mis vastab kõigi erinevate direktiivide nõuetele. Sellisel juhul soovitab Euroopa Komisjon liikmesriikidel koostada ka ühe tervikliku keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kõigi läbiviidud mõju hindamiste põhjal saadud teavet. Nii tehakse praktikas ka Eestis, kus Natura-hindamise tulemused on üks osa KMH aruandest. Koordineeritud menetluse raames tuleb määrata asutus, kes koordineerib projekti erinevaid keskkonnamõju hindamisi. Sõltumata sellest, kas valitakse ühine või koordineeritud menetlus või nende kahe kombinatsioon, tuleb vajalike keskkonnaalaste uuringute ulatus varakult kindlaks määrata.

Komisjoni suunised sisaldavad ka mõju hindamiste ühtlustamise parimaid tavasid. Komisjon annab soovitusi KMH aruande koostamiseks, otsuse tegemiseks (nt loa andmine või sellest keeldumine), samuti üldsusega konsulteerimiseks ja avalikkuse protsessi varajaseks kaasamiseks.

Euroopa Komisjoni suunised

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta