2015. aasta lõpus arutleti Leningradi TEJ jäätmete ladustamise üle ning selle teemadeks olid kaks projekti,—uus vedelate radioaktiivsete jäätmete töötlemise ja ladustamise kompleks ning konteinerite vastuvõttu ja saatmise osakond.

Arutelul osalesid Leningradi TEJ esindajad ning kompleksi ehituse, hilisema ladustamise ja ümbertöötlemisega seotud isikud. Kuigi, kõikidele avalikkuse poolt esitatud vastustele ei olnud võimalik vastuseid saada, toetasid kõik esindajad nende projektide teostamist.

Esimens arutelu objektiks oli "vedel radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemise ja ladustamise kompleks. Sergei Kljukvin, kampaania «Atomproekt» esindaja, selgitas, et Leningradi TEJ vedelad radioaktiivsed jäätmed on peamiselt keskmise aktiivsusega destillatsiooni jäägid.

Leningradi TEJ-s ladustati varem vedelad radioaktiivsed jäätmed spetsiaalsetes kontrollitavates mahutites. Suure hulga vedelate jäätmete kogunemine on probleem ning sellise situatsiooni vältimiseks on uues kompleksis ette nähtud vedelate jäätmete ümbertöötlemine, mis tekkitaks vähem jäätmeid“, ütleb Kljukvin.

Uuest tehnoloogiast rääkis radioaktiivse ohutuse peainseneri asetäitja Konstantin Terehov. „Kaasaegsed ümbertöötlemise meetmed, mida püütakse rakendada Leningradi TEJ, lubab vähendada kogunenud vedelate radioaktiivsete jäätmete hulka ja muuta need tahkeks. Mis tagab ka ladustamisel suurema turvalisuse.

Ümbertöötamise käigus ohtlike radioaktiivsete ühendite hulk ei vähene, kuid tänapäevane tehnoloogia võimaldab eraldada vedelatest jäätmetest koobalti ja tseesiumi radionukliidid. Järele jäävad mitteradioaktiivsed kuivad soolad, mis on kõlblikud ladustamiseks hoidlates, radioaktiivsed setted, mis suunatakse hoidmiseks ja ümbertöötlemiseks koos vedelate radioaktiivsete jäätmetega ning radioaktiivne kondensaat.

Leningradi TEJ aruannetes ei ole märgitud jäätmete koostist, keemilist olekut, aktiivust ega ka jäätmete staatust. Aga on teada, et jäätmed sisaldavad koobaltit ja tseesiumi, aktiivsusega umbes 60*1012 Bq. Koobalti poolestusaeg on umbes 5 aastat, tseesiumi kuni 30 aastat. Mõlemad radionukliidid eraldavad lagunemisel nii beeta-, kui ka gammakiirgust.

Leningradi TEJ keemia tehase juht, Sergei Ušakov, vastas ajakirjanike küsimustele, et eraldi käitlemist sellist tüüpi radioaktiivsed jäätmed ei vaja. Nad paigutatakse heterogeensete radioaktiivsete jäätmete hoidlatesse. See tähendab, et esmalt eraldatakse jäätmetest koobalti ja tseesiumi radionukliidid ning siis segatakse need ülejäänud radioaktiivsete jäätmetega.

Miks selline otsus langetati, ei ole teada. Võimalik, et üheks põhjuseks oli see, et ohtlike radionukliidide 99,9% kontsentratsiooni puhul saadakse kõrge aktiivsusega radioaktiivseid jäätmeid ning nende käitlemine on palju kulukam. Sisuliselt pole jäätmete ümbertöötlemist pakutud – esmalt eraldatakse ohtlikud radionukliidid vedelatest jäätmetest ning siis need segatakse teiste jäätmetega. Sellise tehnoloogiaga tekib mahult vähem jäätmeid.

Arutlusteemaks oli ka jäätmete vastuvõtu- ja transpordipunkt, mis on mõeldud Leningradi TEJ jäätmete kiiremaks äraveoks. Sellest rääkis „Atomproekt“ peaspetsialist Viktor Spitsev. „Projekteerimisel on logistikakeskus, mis on mõeldud jäätmete väljasaatmise ja konteinerite laadimise protsesside kiirendamiseks.“

Igor Ložnikov, Leningradi TEJ ohutuse ja turvalisuse peainseneri asetäitja, teatas, et „Rosatomi“ riikliku korporatsiooni visiooniks on aatomienergia kasutamisel tekkinud negatiivsete tagajärgede ületamine. „Oluliseks küsimuseks on kujunenud Venemaa Euroopapoolsest osast kasutatud tuumkütuse eemaldamine“ , lisas Ložnikov. Ta lisas, et alates 2011 aastast minnakse Leningradi TEJ-s üle jäätmete ohutumale, kuivale ladustamisele.

Kuivladustamist on TEJ-s ka varem kasutatud. Selline lähenemine on vastu võetud ka USAs, Ukrainas Zaporožski TEJ-s ning Leedus Ignalina TEJ-s. Mitte kõik Leningradi TEJ töötajad ei pea kuivladustamist ohutuks ja vastuvõetavaks. Kompleksi ehitustööde peainseneri asetõitja Viktor Skvotsov arvates kasutatud tuumkütuse kogunemisel probleem ainult suureneb. „Kasutatud tuumkütuse hulga vähenemine on Sosnovõi Bori ning selle jaama ohutuse kasvu aluseks!“ Sellest, et kasutatud tuumkütus ei kao kuhugi ning seda lihtsalt transporditakse teistesse Venemaa piirkondadesse, kus selle kogunemisel väheneb ka turvalisus, ei hooli keegi.

Vasili Žemtsugov, peainseneri asetäitjaütles: „Edasilükatud probleem ei ole ka hea. Sel juhul oleme sunnitud peatama energiaplokkide tööd ning jätma selle probleemi lahendamise meie järglaste kätte. Kasutatud tuumkütuse transportimine meie linnast välja on hea otsus, ning sellele vastu seista on hullumeelsus.“

Osalejate meelest ei pea Krasnojarski krai elanikud selle vastu olema. Igor Ložnikov seletas seda ka täiendavate töökohtade loomisega ning suurema maksude laekumisega. Kuna Železnogorsk on kinnine linn, kuhu ligipääs on võimalik vaid erilubadega, siis tööpuudus on selles linnas suurem. „Ma olen kohtunud seal paljude inimestega, ning keegi ei olnud sellele vastu“—lisas Ložnikov.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta