Sel kevad-talvel külastas Ingrid Vooglaid Kreetat ja sealset Milia ökoküla. Esimese artikli Milia ökokülast avaldas Bioneer tänavu kevadel. Seekordses artiklis toob autor kokkuvõtlikult ära intervjuu Milia külaga 15 aastat seotud olnud Tassosega, kellega räägiti peamiselt küla majanduslikust toimimisest.

Tassose sõnul on turismi jaoks alati tulevikku, sest inimesed tahavad alati kuhugi mujale minna, näha teisi kohti. Oluline on keskenduda kvaliteedile ja pakkuda rahu võimalust stressis linnainimestele. Linnad muutuvad aina tihedamaks ja inimesed tahavad sealt järjest rohkem tõeliselt rahulikesse ja puhastesse kohtadesse minna. Milias propageeritakse kultuuri selle lihtsaimas vormis.

Puhtale keskkonnale keskendunud turismikülad hoiavad ja aitavad levitada loodushoidlikku eluviisi ning hoiavad kohalikke inimesi koos. Milia külas tegutsetakse ainult keskkonna ja kohaliku majanduse toetamiseks ning ei toetata nn ökomajandust, milles keskendutakse tarbimisele meeldivama sildi all. Külas ei kasutata kaugelt toodud ökotooteid, sest näiteks Tšiilist toodud orgaaniliselt kasvatatud õun ei ole kohale jõudmise ajaks enam hea.

Väljastpoolt tuuakse külla sisse ainult lähipiirkonnast pärinevat. Esmajärjekorras eelistatakse naaberkülasid ja kaugeim koht, kust ostetakse, on Chania. Kui Chania turul ei ole selliseid klaase nagu neil vaja on, siis nad ei osta neid.

80% toidust kasvatatakse kohapeal. Väljast ostavad nad näiteks jahu, sest mäekurus on keeruline ise teravilja kasvatada. Orgaanilist jahu on Kreetal raske leida ja seda müüakse vaid väikestes kallites pakkides, mistõttu nemad kasutavad mittemahedat jahu. Värsketest toiduainetest kasutatakse ainult neid, millel on parajasti hooaeg. Näiteks meie sealoleku ajal ei olnud menüüs tomateid, sest kuigi saare teises otsas olid need Kreeka toidu kohustuslikud koostisained juba küpsed, Milia ümbruses veel ei olnud.

Küsimusele, kuidas nad saavad Kreeta kuiva suve tingimustes ja ainult kitsastel mäekülje sisse tehtud radadel lehmi pidada, vastas Tassos, et kahe lehma jaoks jätkub toitu, rohkema jaoks ei jätkukski. Üldiselt Kreetal ostetakse lehmapiim mujalt sisse, Saksamaalt, Prantsusmaalt. Hea on teada, kust oma toit tuleb ja eriti ise kasvatada. Kreetal on inimestel sageli tavatöö kõrval ka põllumajanduslik tegevus, oma oliivipuud või viinapuud. Need tagavad kindlustunde.

Kõrvalises kohas õpivad inimesed loomingulised olema, et hakkama saada. Milias püütakse õppida vanadelt inimestelt, kes teavad veel, kuidas varem on tehtud. Näiteks oli selline lugu. Üks emis oli sünnitama hakkamas ja jäi haigeks. Loomaarst oli kaugel ja ütles, et saab homme tulla, kuid midagi oli vaja kohe teha. Parajasti möödus neist vana karjus ja nad küsisid temalt, mida teha. Karjus soovitas emise katta tskouthia`sse (Kreeta kodune kange alkohoolne jook) kastetud linaga ja hõõruda. Siga sai järgmiseks päevaks terveks.

Asju tehakse peaaegu tühjusest, ainult kohapeal olemas olevast  ja käsitsi. Mööbel on kas naaberküladest toodud ja taastatud või oma puidust ise tehtud. Kive ehituseks tuuakse ise, mitte suure traktoriga. Esimestel külas tegutsemise aastatel oli pidevalt stress ja hirm tulekahju ohu pärast. Mäeküljele istutatud puud võivad maapinnale jäänud kuivanud taimede päikese käes süttides kergesti põlema minna. Nüüd on juba kujunenud kindel maapinna koristamise rütm ja kogunenud on rohkem kogemusi tulekahju ennetamiseks.

Kreeta külad on tihedalt lähestikku, inimesed on harjunud koos elama. Ilma külanimede siltideta ei saaks aru, kus üks küla algab ja teine lõpeb. Pimedas on ees vaid tuledemeri, mis oleks justkui linn, kuid on külade kogum. Siiski tundub Tassosele, et ühiskonna elu liigub edasi linnas, seal on rohkem vabadust proovida uusi asju, rohkem värsket õhku vaimses mõttes. Maal jäävad noored kohusetundest vanemate juurde elama ja ei julge välja maailma minna.

Seetõttu külades elu seisab paigal ja ei toeta arengut. Samas on linnad juba liiga tihedaks läinud ja kuigi Tassosele meeldivad inimesed, tekitab linnaelu ikkagi stressi.

Tassos ise elab perega Chania linnas, sest talle meeldib kontrast linna ja mägiküla vahel ja ka laste linnas koolis käimise tõttu. Ta ei tahaks kogu elu elada kauges kõrvalises kohas, tahab, et oleks melu ka. Linnas on meeldiv elu sumin, autojuhid flirdivad liikluses üksteisega.

Naljaga pooleks ütleb Tassos, et Kreeka suurim probleem on piisavalt päikest. See on kaasa toonud Kreeka praeguse majandusliku olukorra. Praktilistele asjadele ei jätku tähelepanu ja töid lükatakse pidevalt edasi, et tantsida ja lilli imetleda. Ka Tassos ise küsib endalt tööl, miks ta seal on, kui saaks ujuma minna. Ühel päeval lõunale minnes öeldi meile, et inimene, kes sel päeval toiduga tegeleb, on väljas lilli korjamas ja tuleb varsti. Peagi naaseski Zoran peotäie erinevate taimedega ja ütles, et pidi külas viit erinevat pika varrega lille otsides peaaegu surma saama. Korjatud taimedest moodustas ta kaunid seaded igale lauale ja märkis rahulolevalt, et nüüd on kohe parem.

Meiega vestluse lõppedes läks Tassos linna tantsutundi.

Kreetast üldiselt

Kuigi ökoloogilisus ei paistnud Kreetal olevat eesmärk omaette, oli seal siiski ühtteist järgimist väärivat.

Mulle meeldis Kreeta külades kõige rohkem, et autode jaoks on küla ääres parkimisala ja ukse ette ei sõideta. Samuti on koos küla prügikastid ja mõnel pool ka postkastid. Sageli kohtab katustel päikesepaneele ja vahel ka musti veepaake. Parkimisala on seal vajalik, kuna tänavad on nii kitsad, et sageli ei mahu autoga läbi. Alati see siiski autojuhte ei peata ja vahel võib maja seinal kohata tumedaid jutte, mis annavad tunnistust, et siit on auto läbi pressitud.

Linnas võib kohata parklaid, kus autod ja mootorrattad segamini on pargitud suvalises asetuses, mõtlemata sellele, kuidas tagumine auto välja pääseb. Küla parkimisalal on autod õnneks ühes reas. Kuigi kreeklased teevad liikluses hulljulgeid käike ja pargivad tingimata täpselt poe ukse ette või pimedasse kurvi, on nad üldiselt teiste suhtes viisakad ja ilma kõnniteeta autoteede ääres on võimalik lapsevankriga jalutada.

Külad on korraldatud nii, et keskel on koos majad ja keskuse ümber viljapuude salud ja põllud. Majadel on rõdud, vahel ka terrassid ja pisikesed siseaiad. Üldiselt näeb küla vahel kõndides peamiselt kivist seinu ja müüre. Enamvähem igas kõrgemas punktis seistes näeb mõnda kirikut või kabelit, vahel ka mitut korraga. Kirikud on varustatud valjuhääldiga, et kõik, kes sisse ei mahu, teenistusest osa saaks. Kiriku lähedal elades tuleb äratusmuusika kell 7 ja teenistus kell 8 pühapäeva hommikul koju kätte.

Viljapuude salud külade ümber on laiad ja varustatud meeldivate väikeste jalutamiseks sobivate teedega. Puude vahel kohtab sageli kitsi või lambaid. Suurem osa loomi elavadki elamispiirkonnast eraldi põllumajanduspiirkonnas, kuid vahel peetakse neid ka pisikestes aedades külas sees.

Näiteks meie kõrvalaias elasid kanad, öösiti kirev kukk ja hobune. Kitsede elutingimused olid väga erinevad. Mõned olid väikeses aias, teised jalutasid suurtes saludes vabalt ringi.

46,5 tuhande elanikuga Rethymnon linnas on vähemalt kolm ökopoodi ja lugematu hulk väikeseid poekesi, mis püüavad turiste siltidega „natural“ ja „traditional“. Siiski on kõige ökoloogilisem, mitmekesisem ja ühtlasi soodsam Kreetal toituda turul pakutavast. Sealt leiab laias valikus väga maitsvaid puu- ja köögivilju ning rohelisi taimi. Kreetal on populaarsed rohelised salatid ja nii turult kui restoranidest võib leida võilillelehti ja muid nn umbrohte.

Piimatooteid teevad kreetalased peamiselt kitse- ja lambapiimast ning neid on palju erinevaid sorte. Lisaks kodune mahedamaitseline oliiviõli ja kohustuslik sai ja ongi Kreeta dieet koos. Saia asemel on traditsiooniliselt olnud odrakuivik, kuid nüüd pakutakse kõikjal valget saia.

Traditsiooniliselt on Kreetal liha väga vähe söödud, kuid tänapäeval on linnades toitumine üsna lihakeskseks muutunud. Oliiviõli võib saada väga kalli hinnaga poest või väga soodsalt inimeste käest, kes seda ise oma oliividest valmistavad.

Kreeta pealinnas Iraklios leidsime juhuslikult orgaanilise toidu restorani. Otsisime lihtsalt kohta, kus süüa ja astusime sinna sisse, aimamata, kuhu sattusime. Toit oli seal väga maitsev. Oliivid õli jaoks kasvatatakse oma pere poolt, muud ained ostetakse mahetalunikelt. Toiduvalmistamisel üle jäänud õli antakse biokütuseks.

Lingid Milia ökoküla www.milia.gr

Loe ka esimest Milia ökoküla artiklit Bioneerist!

Vaata ka Eesti Ökokogukondade ajakirja Kogukonnad

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta