Järgnev majandusjutt tuleb üsna “roheline”, nii et kellele samblavärvi teemaarendused vastukarva, klikake mujale. Teised võivad aga leida siit mõtteainest, mis sunnib ehk endagi tõekspidamisi ümber hindama ja oma tegemistele uut sisu otsima. Jutt käib rohelise majanduse faasist, kuhu turumajanduse spliinis vaevlev maailm hakkab maanduma, just praegu.

Alustuseks vaatame korra enda ümber. Meile tuttav maailm astub seitsmepenikoorma saabastes segaduste poole: üleilmne finantskriis surub peale globaalset majanduskriisi, seda omakorda forsseerivad fossiilsete energiaressursside ning muude eluks vajalike loodusvarade vähenemine ja kallinemine, kliimasoojenemine, tarbimishullusest tulenev prügiuputus jne jne. Pessimist ütleb, et maailm on huku äärel, optimist näeb aga uusi võimalusi!

Teadlikkus kasvab

Inimeste teadlikkus loomuliku ja looduslähedasema eluviisi osas suureneb iga päevaga. Vaatenurga muutumisele aitavad kaasa eespool nimetatud põhjused ja paljude sisetunne, et senises elukorralduses tuleb midagi kardinaalselt muuta. Seda juhul, kui soovime oma planeedil edasi elutseda ja olemisest rõõmu tunda. Majanduses on aeg küps säästvast mõtteviisist kantud rohelise majandusmudeli juurutamiseks.

Pole sugugi üllatav, et uut moodi teadlikkus hakkab maad võtma ka ärisektoris. Kui sajandi eest tekitas revolutsioonilise õhkkonna arusaam, et alamklassid vanamoodi elu enam ei tahtnud ja ülemklass ei olnud muutusteks valmis, siis nüüd paistab olukord veidi teine. “Roheline tuli” on tuha all hõõgunud juba aastakümneid, ent viimase aja globaalsed arengud näitavad nii alam- kui ülemklassile uue lähenemise vajalikkust. Kes nutikam, on selle juba ära tabanud, mõningi ettevõtlikum ka enda kasuks pööranud – ärilises mõttes!

Targa raha reegel

Jättes kõrvale globaalse majanduse senise valitseja – rohekat karva USA dollari terviseprobleemid – tuleb öelda, et raha ei ole maailmast kusagile ära kadunud. Veel ei ole. Kuid suurettevõtjate ja ka väikeinvestorite virtuaalne rikkus, mis finantskriisi päevil näppude vahel peenrahaks sulab, on üks näiteid sellest, et maailmas, sh rahamaailmas on kõik suhteline.

Raha on omalaadne energia, millega saab korda saata suuri asju – nii häid kui halbu.

Kriisisituatsioonis vaevlevas maailmas muutub järjest tähtsamaks, millise eesmärgi nimel on raha tööle rakendatud. Küsimus puudutab seega raha omaniku eetikat ja moraali: tema katseid kasutada raha vaid enda heaolu huvides või valmisolekut suunata raha ühiskonna teenimiseks ja uute lahenduste otsimiseks, mis toovad läbi laiema kasu ka tema isikliku heaolu tõusu.

Võib-olla kõlab see liiga mustvalgelt või jämedalt, aga kõhuvalus vaevleva maailmamajanduse olukorda võiks üldistada kui peavalutablette neelava patsiendi mõttetut pingutust. Kasumiahned investeeringud ärimaalima “ühepäevaliblikatesse” teenivad üha sagedamini kahjumit ja näitavad investori lühinägelikkust ning enesekesksust. Rahapaigutused globaalseid probleeme lahendada aitavatesse projektidesse tõotavad aga tulu nii üldsusele kui üksikule investorile. Mõistagi on erandeid, kuid pikemas perspektiivis kinnitavad need uue reegli – targa raha reegli.

Uue trendi otsingul

Kogu maailmas on suhteliselt uue suunana välja kujunemas nn eetiline investeerimine. Võimalusi, kuidas vältida oma investeeringute õhku haihtumist, otsivad rahakad ettevõtjad ja eraisikud otse või läbi investeerimispankade üle maailma. Kõik jahivad seda uut trendi, millega õigel ajal kaasa minna. Kust siis leida ettevõtteid, millesse raha paigutades teha head nii maailmale, konkreetsele ettevõttele kui iseenda rahakotile?

Märgid näitavad, et uueks trendiks IT sektori ja biotehnoloogia järel kujuneb nö roheline investeerimine. Raha juba voolab taastuvenergia lahenduste väljatöötamise ja tootmisega tegelevatesse ettevõtetesse, samuti otsitakse uusi säästvate tehnoloogiate valdkondi. Riskikapitalistide fookusesse on tõusmas ökoloogiliste ehitusmaterjalide tootjad, tehnoloogiline innovatsioon autotööstuses, puhta toidu tootmine, loodusläheduse ja taaskasutuse põhimõtetest lähtuvad rõivatootjad, alternatiivmeedia jpt valdkondade tegijad. Targa raha huviorbiiti on tõusmas kõik, mis seni tundus alternatiivne ja ei tõotanud ülikiireid kasumeid – muutunud maailm lubab teenida just eetiliselt investeerides.

Rohelise majanduse idee

Uue ehk rohelise majanduse ideeks on jätkusuutlik ressursside kasutus ja maksimaalselt keskkonnahoidlik tootmine, mis tekitab minimaalselt jääke ning pakub tarbijale võimalikult loodussõbralikke tooteid ja teenuseid igal alal. Esikohal on ettevõtete keskkonnale orienteeritud mõtte- ja käitumisviis, mis vähendab nii tootmise kui tarbimise käigus tekkivat ökoloogilist jalajälge miinimumini.

Koos inimeste teadlikkuse tõusuga saavad säästva majandamisega tegelevad organisatsioonid nö tavalistest firmadest suurema tähelepanu ja poolehoiu. Tarbija hakkab väärtustama ja eelistama just neid ühiskonnale ja ökosüsteemi tasakaalule orienteeritud rohelisi ettevõtteid – senisest alternatiivist saab peavool. Kõik see juba toimub, muutuste protsess on käivitunud. Meie poliitikute ja ettevõtjate avatusest ning taiplikusest sõltub, kas Eesti suudab seda trendi õigel ajal tabada. Praegu on meil veel olemas kõik võimalused sättida end võitjate poolele, hüpates IT-edu lainelt järgmisele laineharjale – saada rohelise majanduse pioneeriks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta