Järjejutu eelmises osas “Kirjalik eksam“ sain ajapiiride raames hakkama prokuröri abi ametikohal töötamiseks vajalikke teadmisi näitavate kaasuste lahendamisega ning jäin põnevusega eksami tulemust ootama. Jutuosa lõpus jõudsin kolmapäeval 28. augustil Töötukassa konsultandi järjekordsele vastuvõtule. 

Seekord suhtles Töötukassas minuga jälle teine konsultant, kes minu konsultanti asendades oli varemgi minuga tegelenud. Kõik oluline minuga räägitu oli jätkuvalt kenasti arvutis kirjas ja mul ei olnud enam eriti vahetki, kumma konsultandiga suhelda.

Konsultant küsis nagu ikka, kuidas vahepeal läinud on. Rääkisin õhinal nii õigusbüroo juristi kui prokuröri abi konkursist. Uurisin, mis saab minu töötustaatusest ja töötuskindlustushüvitisest juhul, kui juhtun õigusbüroole mõne üksiku tööasja tegema ja selle eest ühekordselt raha saama.

Konsultant selgitas, et kui saan õigusbüroolt ühekordse tööülesande või teen ühepäevase koolituse vms, siis selle töö tegemise ajaks pean ennast töötuna arvelt maha võtma. Pärast kui töö tehtud ja uut ei paista, saan ennast jälle alati uuesti töötuna arvele võtta. Kui töötustaatus ajutise töö tõttu katkeb, siis uuesti töötuna arvele võttes saan ka töötuskindlustushüvitist edasi.

Küsisin täpsemalt, kas töötuskindlustushüvitist saan pärast edasi ükskõik kui pika vahepealse ajutise töö järel või on seal mingi ajapiirang. Ja kas vahepeal töötatud aja eest jääb töötuskindlustushüvitis saamata või pikeneb vahelejäänud aja võrra töötuskindlustushüvitise maksmise periood.

Konsultant selgitas kannatlikult edasi, et arvelt maha võtmisel tehakse dokument, kuhu pannakse kirja, mitme päeva eest olen oma töötuskindlustushüvitise kätte saanud ja mitme päeva eest jäi saamata. Ning kui kaheteistkümne kuu ehk ühe aasta jooksul töötuna arvele tagasi tulen, siis saan töötuskindlustushüvitist edasi nende päevade eest, mis saamata jäid.

Sel hetkel selle info põhjal suutsin taas valesti aru saada tervelt kahest asjast. Esiteks mõtlesin, et nii on mul võimalus töötuskindlustushüvitist edasi saada ka juhul, kui pärast lapse sündi lihtsalt paariks kuuks töötustaatuse katkestan, oma vastsündinut hooldan ja töötuna arvele tagasi tulen siis, kui isa on vanemahüvitisega koduseks jäänud ning mina valmis tööle asuma. Teiseks arvasin, et kaksteist kuud tähendas kahtteist kuud alates töötuna arvelt maha võtmisest. Kas siis mitte seda mulle ei öeldud?

Tegelikult selgus hiljem targemate inimestega rääkides ja seadust lugedes, et siiski mitte. Esiteks kehtib töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamise jutt ainult sel juhul, kui ma vahepeal töötan. Kui võtan ennast lihtsalt arvelt maha, olen paar kuud lapsega kodus ja tulen siis arvele tagasi, siis töötuskindlustushüvitise maksmist ei jätkata, sest ma ei ole vahepeal töötanud.

Juriidiliseks aluseks on siinkohal Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 8 lõike 2 punkt 2, mille kohaselt on saamata jäänud töötuskindlustushüvitisele õigus sellel, kes on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Seega näiteks vahepeal ajateenistuses käimise järel võib töötuskindlustushüvitist edasi saada, vastsündinuga kodus olemise järel aga mitte.

Teiseks on TKS § 8 lõike 2 punktis 1 kirjas, et seesama vahepeal mittetöötu olnud isik peab töötuskindlustushüvitise edasi saamiseks olema TKS § 7 lõikes 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud. Minu teooria kohaselt oleks seega kindlustusstaaži nulliks lugemise päev pidanud olema töötuna arvelt maha võtmise päev.

TKS § 7 lõikes 3 aga öeldakse, et kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis TKS alusel. Pannes kaks paragrahvi kokku, saame tulemuseks, et töötuskindlustushüvitist makstakse edasi juhul, kui arvelt maha võtmise ja arvele tagasi tulemise vahel teen mingit tööd ning arvele tagasi tulen mitte hiljem kui aasta jooksul mulle algselt töötuskindlustushüvitise määramise päevast.

Töötuskindlustushüvitist hakkasin saama 2013. aasta maikuust. Seega kui oleksin näiteks 2013. aasta novembris töötuna arveloleku katkestanud ning lisaks lapse ootamisele ja kasvatamisele vahepeal ka mõne ükskõik kui lühiajalise töö teinud, siis võimalus uuesti töötuna arvele tulles töötuskindlustushüvitist edasi saada oleks mul olnud 2014. aasta maikuuni mitte novembrini, nagu algul aru sain.

Tookord Töötukassas arutlesime veel ravikindlustuse teemal. Arvasime ühiselt, et kui ma ka vahepeal töötuna arvelt maha satun, siis raseda ja väikelapse vanemana mul ravikindlustusega muret ei peaks olema. Taas alles hiljem selgus, et mure võib tekkida küll, kui teine vanem lapsehoolduspuhkusele tuleb. Aga sellest siis hiljem.

Kohtumise lõpus panime paika jälle uue vastuvõtu aja ning oletasin, et saan siis jälle oma põhikonsultandiga rääkida. Seepeale ütles asenduskonsutant, et minu konsultant on töölt lahkunud ja järgmisel korral tuleb teine asendaja maakonnakeskusest. Küsisin põnevusega, kas see siis tähendab, et neil on nüüd vaba töökoht ja kas selle täitmiseks tuleb konkurss.

Konsultant kinnitas, et tema kolleegi ametikoha konkurss pannakse esmaspäeval Töötukassa süsteemi üles ja võibolla teistesse töövahendusportaalidesse ka. Poetasin veel mokaotsast, et kandideerida ma ju võin, aga ega nad nagunii mind ei vali, sest nad ju teavad, et ma last ootan ja kardetavasti varsti koju jään. Konsultant naeratas sõbralikult ning ei kinnitanud mu oletust ega lükanud ka ümber.

Kas ma Töötukassasse kandideerisin ning mis prokuröri abi konkursist edasi sai, sellest kirjutan järgmistes osades.

Ja iga tööd, mida ta alustas, et otsida oma Jumalat,
olgu Jumala koja teenistuses või Seaduse ja käskudega seoses,
tegi ta kõigest südamest ja see läks tal korda.
2. Ajaraamat 31:21

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".

Sarnased artiklid