Järjejutu eelmises osas “Kraadid ja diskrimineerimine”  harutasin lahti kvalifikatsioonide vastavuse ning raseda tööotsija diskrimineerimise keeluga seotud juriidika. Seekord lubasin rääkida vanemahüvitisest ning selle mõjust töötustaatusele ja töötuskindlustushüvitise maksmisele.

Järjejutu 17. osas “Magister, müüja või hoopis…?”  väitsin, et kui ma enne sünnitust tööle ei saa, siis töötuna mul ei ole õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ning õigus vanemahüvitisele tekib alates lapse sünnist. Lahtiseks jäi, kas vanemahüvitise saamisel pean töötuna arveloleku lõpetama või võin saada töötuskindlustushüvitist ja vanemahüvitist korraga.

Esimese väite juriidiliseks aluseks on vanemahüvitise seaduse § 2 lg 4, mille kohaselt tekib õigus vanemahüvitisele sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval. Sama paragrahvi teise lause kohaselt kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist.

Sünnitusleht on sisuliselt rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks antav töövõimetusleht ning sünnitushüvitis rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstav töövõimetushüvitis. Rasedus- ja sünnituspuhkust, sünnituslehte ja sünnitushüvitist saab ainult töötav rase, kuna töötul ei ole millestki puhata.

Rasedus- ja sünnituspuhkus on 30-70 päeva enne sünnitustähtaega algav ning 140 päeva kestev vana nimega dekreetpuhkus. Vastavad sätted on kirjas ravikindlustuse seaduse  paragrahvis 58 ning töölepingu seaduse paragrahvis 59.

Seega töötul ei ole sünnituslehte ega selle lõpukuupäeva ning temal tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Vanemahüvitisele õiguse tekkimise hetk on eriti oluline seepärast, et vanemahüvitise seaduse § 3 lg 2 kohaselt on vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sissetulekutelt makstud sotsiaalmaks.

Seega kui vanemahüvitisele tekib õigus 2013. aastal, arvutatakse vanemahüvitis 2012. aasta sissetulekute alusel. Kui vanemahüvitisele tekib õigus 2014. aastal, arvutatakse vanemahüvitis 2013. aasta sissetulekute alusel.

Minu detsembrikuise sünnitustähtaja puhul tähendas see seda, et kui õnnestub enne sünnitust saada tööle ning jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele, siis rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpp ning vanemahüvitisele õiguse tekkimise aeg jääb 2014. aastasse ja vanemahüvitis arvutatakse 2013. aasta sissetulekute põhjal. Kui tööle ning rasedus- ja sünnituspuhkusele ei saa ning laps sünnib detsembris 2013, arvutatakse vanemahüvitis sünnile eelnenud ehk 2012. aasta sissetulekute põhjal.

Kuna sünnitustähtaeg ei ole kivist ja normaalne on tegeliku sünniaja kõikumine kaks nädalat tähtajast siia- ja sinnapoole, siis jäi ka võimalus, et laps venitab ilmaletulekuga jaanuarini ning siis arvutatakse vanemahüvitis jällegi sünnile eelneva ehk  2013. aasta sissetulekute põhjal ükskõik kas olen tööl või töötu.

Kogu 2012. aasta tegin oma mõnusat osaajaga kaugtööd ning teenisin miinimumpalga-lähedast palka. 2013. aastal aga olen alates maikuust olnud töötu ning saanud töötuskindlustushüvitist, mis on vaid pool endisest palgast ning mida vanemahüvitise seaduse § 3 lg 2 kohaselt vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei arvestata. Seega võiks minu puhul olla oluliselt soodsam saada vanemahüvitist 2012. aasta sissetulekute järgi.

Tegelikkuses rakendub minu puhul hoopis vanemahüvitise seaduse § 3 lg 5, mille kohaselt kui sissetuleku järgi arvutatud vanemahüvitis tuleb väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu vanemahüvitise suurus kuupalga alammääraga.

Kuna kuupalga alammäär on aastate jooksul tasapisi tõusnud, siis jääb ka minu 2012. aastal teenitud tulu alusel arvestatud vanemahüvitis väga tõenäoliselt allapoole kehtivat kuupalga alammäära, seega minu vanemahüvitis tuleks niikuinii kuupalga alammäära suurune. Vanemahüvitise seaduse § 6 kohaselt arvutatakse kuupalga alammäära tõusmisel ka vanemahüvitise suurus ümber vastavalt uuele kuupalga alammäärale.

Seega sõltumata sellest, kas minu vanemahüvitise arvutamise aluseks saab 2012. või 2013. aasta sissetulek, hakkan 2014. aastal saama kehtiva miinimumpalga suurust vanemahüvitist ning 2015. aastal kuupalga alammäära tõusmisel tõuseb ka minu vanemahüvitis. Jääb vaid pöialt hoida, et kuupalga alammäära ehk rahvasuus miinimumpalka siis lähiaastail tublisti tõstetaks…

Lisaks minule makstavale võimalikule vanemahüvitisele mõjutab vanemahüvitisele õiguse tekkimise hetk ka tulevikus isale makstava vanemahüvitise suurust, kui otsustame lapse kasvades kunagi hoopis isa vanemahüvitisega koduseks jätta.

Vanemahüvitise seaduse § 2 lg 2 teise lause kohaselt enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal st isa esimese 70 päeva jooksul vanemahüvitist saada ei saa. Kui laps on suurusjärgus kaks kuud ja kümme päeva vana, võib ema asemel vanemahüvitist hakata saama isa.

Vanemahüvitise seaduse § 4 lg 5 kohaselt vanemahüvitise saaja vahetamisel arvutatakse hüvitise uue taotleja ehk isa vanemahüvitise suurus sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul ehk emal. Ehk siis kui ema vanemahüvitis arvutatakse näiteks 2012. aasta sissetulekute põhjal, siis sama aasta sissetulekute põhjal arvutatakse ka isa saadav vanemahüvitis ka juhul, kui isa hakkab vanemahüvitist saama alles 2014. või 2015. aastal.

Kokkuvõttes leidsin, et kui tekib reaalne võimalus enne sünnitust kuhugi tööle saada, tuleb väga hoolega läbi arvutada erinevad variandid, milline tuleks ühe või teise vanemahüvitise suurus ühel või teisel juhul. Hetkel huvitas mind rohkem, mis saab siis, kui ma enne sünnitust tööle ei saa ning hakkan alates lapse sünnist saama töötuna vanemahüvitist.

Varem oli mulle kuskilt seadusest silma jäänud, et töötule mingis suuruses ka mittetöise sissetuleku tekkimisel töötus lõpetatakse või tööturaha maksmine peatatakse või midagi sellist. Lähemal uurimisel selgus, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse paragrahvide 32 ja 33 kohaselt töötutoetuse maksmine peatakse või lõpetatakse, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne või püsiv sissetulek.

Järjejutu 3. osas selgitasin välja, et töötutoetuse päevamäär on 2013. aastal 3,27 eurot ning 31-kordne päevamäär seega napilt üle 100 euro. Seega üle 300-eurose alampalga suuruse vanemahüvitise saamisel tööturaha nagu enam ei saaks.

Õnneks juhtis üks hea ametnik õigeaegselt mu tähelepanu sellele, et mina saan kuni veebruari lõpuni mitte töötutoetust, vaid töötuskindlustushüvitist, mille kohta käivad hoopis teise seadusega kehtestatud reeglid. Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise alused on kirjas  töötuskindlustuse seaduse paragrahvis 13 ning ühekordse või püsiva sissetuleku tekkimist nende hulgas ei ole.

Seega vanemahüvitise saaja ei saa enam töötutoetust, kuid töötuskindlustushüvistist võib edasi saada. Suurusjärgus 100-eurosele töötutoetusele võib mul õigus tekkida siis, kui töötuskindlustushüvitise maksmine saab läbi. Kui saan siis vanemahüvitist, siis töötutoetust ei saa. Kui töötutoetuse saamise ajaks on vanemahüvitise saajaks isa ning mina vanemahüvistist ei saa, võin saada ka töötutoetust.

Igaks juhuks vaatasin veel üle töötuna arveloleku lõpetamise alused tööturuteenuste ja -toetuste seaduse paragrahvis 7. Neid on seal terve pikk rida, kuid lapse sünnitamist või vanemahüvitise saamist või üldse sissetuleku tekkimist nende hulgas taas ei leidu. Seega vanemahüvitise saamine ei lõpeta automaatselt ei töötustaatust ega töötuskindlustushüvitise saamist.

Küll võidakse töötuna arvelolek lõpetada muuhulgas juhul, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule mõjuva põhjuseta Eesti Töötukassasse vastuvõtule või kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma. Kusjuures tööinimesel on õigus saada 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkust, mille ajal ta tööd tegema ei pea, aga kui töötu tahab sünnitamisest hoolimata säilitada oma töötustaatust ja saada jätkuvalt töötuskindlustushüvitist, peab ta ka sünnitusele eelnevatel ja järgnevatel kuudel Töötukassas vastuvõtul käima ning olema valmis kohe tööle asuma.

Kui määratud vastuvõtu päeval on töötu juhtumisi haiglas sünnitamas, siis on see mõjuv põhjus vastuvõtule mitteilmumiseks, aga rasedus- ja sünnituspuhkusega analoogset üle-neljakuulist pausi tööotsingutesse sünnitavale töötule ette nähtud ei ole.

Lõpetuseks tasub vanemahüvitise ja töötuskindlustushüvitise korraga saamise planeerimisel vaadata üle ka vanemahüvitise seaduse § 3 lg 7, kus on kirjas keeruline valem, kuidas vanemahüvitise suurust vähendatakse juhul, kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Vanemahüvitise seaduse § 3 lg 6 kohaselt kehtestatakse vanemahüvitise määr analoogselt töötutoetuse päevamääraga igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2013. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 5 kohaselt on vanemahüvitise määr 290 eurot kuus. Seega minu poole alampalga suurune suurusjärgus 150-eurone töötuskindlustushüvitis vanemahüvitise suurust ei mõjuta.

Kui aga teoreetiliste variantide hulgas läbi arvutada ka näiteks võimalus, et isa jääb töötuks ning hakkab saama vanemahüvitist ja töötuskindlustushüvitist, siis tema töötuskindlustushüvitise summa tuleks vanemahüvitise määrast suurem ning sellisel juhul tuleks veel omakorda arvutada, kui palju vanemahüvitis töötuskindlustushüvitise saamisel väheneks ning mida see kõik pere sissetulekute jaoks kokku tähendaks.

Järgmistes osades kirjutan, kuidas minu tööotsingud tegelikult edasi läksid, kas sain tööle ning rasedus- ja sünnituspuhkusele või proovisin praktikas ära korraga töötuskindlustushüvitise ja vanemahüvitise saamise või tekkis hoopis uusi huvitavaid võimalusi.

Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin!

Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta