Järjejutu eelmises osas “Motivatsioonikiri” tutvusin lähemalt juriidilist kaugtööd pakkuva Claudius Õigusbüroo kodulehel avaldatud eesmärkide ja väärtustega. Neid enda isiklikega kõrvutades leidsin meeldivalt palju sarnast ning jäin täitsa uskuma, et selle bürooga võiks olla küll tore koostööd teha.

Sõnastasin meie ühiseid väärtusi rõhutava motivatsioonikirja ning märkisin hariduse täpsustuseks “nelja-aastane bakalaureus” heas usus, et sellest piisab tõestamaks minu juurahariduse vastavust tänapäeva magistrikraadile. Peatselt selgus, et nii lihtsalt see siiski ei läinud.

Kandideerimised nii õigusbüroo juristi kui varem kirjeldatud prokuröri abi ametikohale saatsin mõlemad elektrooniliselt ära teisipäeval 23. juulil. Juba kahe päeva pärast neljapäeval 25. juulil sain e-postiga Claudius Õigusbüroo vastuse.

Töökuulutuses kontaktisikuna märgitud õigusbüroo juhtivpartner tänas pöördumise eest ning teatas, et on minu dokumendid kätte saanud ja nendega tutvunud. Hetkel ei suutnud ta tuvastada minu CV’st selles büroos töötamiseks vajaliku õigusteaduste magistrikraadi olemasolu, samuti kas tegemist on võrdsustatud kraadiga või mitte.

See-eest jätkus kiri tõdemusega, et siiski tundub mul olevat huvitav ja mitmekülgne CV. Nende büroo on orienteeritud partnerlusele, juristid töötavad osalise tööajaga ja kaugtööga, kandes samal ajal täielikku vastutust. Bürool on plaanis hakata ka laienema, leida häid partnereid ja pakkuda lisateenuseid, sh personaliga seonduvat. Kedagi ei soovita niisama ära saata, vaid võiksime koos edasi mõelda võimalikele koostöövõimalustele.

Eelnevast lähtuvalt paluti mul lõpetuseks veel veidi kirjutada, millised mõtted minu peas on ja mida võiksin teha personalivaldkonnas või muus valdkonnas, milles tunnen end kõige tugevamini. Võtsin vastuse teadmiseks ja jätsin ta esialgu sinnapaika. Olles juba ühe sooja suvenädala jagu kandideerimislainel viibinud, nautisin nüüd vahelduseks jälle lihtsalt suvitamist ning hoidsin arvutist nii kaugele kui võimalik.

Järgmise nädala jooksul sain oma järjejutule kaks toredat tagasisidet. Viljandi Folgil kohatud ammu nägemata kursuseõde mainis, et loeb huviga mu järjejuttu ning uuris, kuidas mul siis nüüdseks nende kandideerimiste ja töölesaamistega on. Muljetasin ohtralt oma mõlema viimase kandideerimise kogemusi ning leidsin jagamise käigus mitmeid vahvaid sõnastusi järgmistes jutuosades kasutamiseks.

Mõned päevad hiljem Bioneeris ilmunud järjejutu 7. osa  “Esimesed kandideerimised” lõpus suundusin esimesele kevadisele tööintervjuule. Peatselt pärast jutuosa ilmumist tundis üks teine vana tuttav näoraamatu sõnumis huvi, kuidas siis intervjuu läks ning tunnistas, et mu järjejutt on juba nii põnev, et ta kasutab ära oma isiklikku tutvust autoriga ja uurib tagamaid.

Vastasin, et intervjuu läks hästi ja tööl veel ei ole ning lähiajal motiveerin end järjejuttu edasi kirjutama. Olles selle lubaduse juba sõnumisse kirja pannud, hakkasid mõtted hoolimata soojast suveilmast liikuma ka järgmise jutuosa kirjutamise ning kraadinduse osas selguse saamise suunas.

Paari päeva pärast 1. augustil tuli suunduda naabervalda järjekordsele ettenähtud Töötukassa külastusele. Kaugelt tulijana jõudsin seekord Töötukassa bürood majutavasse vallamajja kohale juba kolmveerand tundi enne kokkulepitud aega. Otsustasin ootamisaja pühendada koridoris stendil olevate töökuulutuste põhjalikule läbivaatamisele.

Stendil oli kokku 19 tööpakkumist ning kui olin neist kuus läbi vaadanud, siis tuli Töötukassa konsultant uksele ja ütles, et võime juba enne kokkulepitud aega alustada. Neist läbi vaadatud kuuest tööpakkumisest oli kaks ametikohta sellesama naabervalla valitsuses - ehitusnõunik ja ökonomist. Sama vallakeskuse suurimasse kauplusse otsiti tervelt kolme klienditeenindajat.

Kaugematesse valdadesse pakuti tööd kivikeeraamika tehase rühmajuhile ning loomakasvatuse töötajale, neist viimasele lubati ka elamiseks korterit. Kõige põnevamalt kõlas pakkumine naabervalla hambaarsti assistendi kohale, kus märksõnadena jäid silma osaline tööaeg, kogemus pole oluline, keskharidus ja väljaõpe kohaepeal.

Rohkem pakkumisi ei jõudnud lugeda, kuna konsultant kutsus juba sisse. Istusin nõustamislaua taha mõtetega, kas seekord räägib konsultant mulle ka neist seinal märgatud klienditeenindaja ning hambaarsti assistendi ametikohtadest või jääme seekord veel juura- ja personalivaldkonna juurde.

Konsultant tundis huvi, kuidas mul läinud on, ning rääkisin prokuröri abi ja õigusbüroo juristi kandideerimistest. Küsisin, kus seaduses või kohas on kirjas, et minu 4-aastane bakalaureus tänapäeva 3+2 magistrile vastab. Konsultant tõdes, et on ka kraadide võrdsustamisest kuulnud, aga täpsemat viidet ei osanud anda ning soovitas ülikoolist küsida.

Meie edasises vestluses tunnistas Töötukassa konsultant, et meie maakonnas ei ole praegu rohkem mingit mulle sobivat tööd pakkuda, ainult Tallinn on tööd täis. Klienditeenindaja ega hambaarsti assistendi ametikohtadest konsultant ei rääkinud ja ise ma neid ka jutuks ei võtnud. See-eest tunnistasin vestluse lõpupoole, et võib ka juhtuda, et ma mõne aja pärast hoopis sünnitan.

Sel hetkel oli sünnitustähtajani ning ka võimaliku rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni veel mitmeid kuid aega, seega pidasin loomulikuks, et Töötukassa ootab minu eriseisundist hoolimata minult jätkuvalt aktiivset tööotsimist ja kandideerimist. Tegelikult vist tööandjad isegi ei tohiks rasedat tööotsijat diskrimineerida, kuid sellekohaseid seaduseparagrahve ma tänaseni veel täpselt üles otsinud ei ole ja kindlalt ei tea väita.

See-eest olin endale eelnevalt selgeks teinud, et kui ma enne sünnitust tööle ei saa, siis töötuna mul ei ole õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ning õigus vanemahüvitisele tekib alates lapse sünnist.  Esimesel Töötukassa külastusel oli konsultant mulle muuhulgas selgitanud, et kui ma palgatöö leian, siis on väga oluline sellest oma konsultandile teatada kohe enne esimest tööpäeva, sest kui ma saan tööturaha esimeste tööpäevade või -nädalate eest, siis küsitakse see pärast tagasi.

Nüüd uues olukorras oli mulle veel selgusetu, kas vanemahüvitisele kvalifitseerumine on riigi jaoks analoogne tööle saamisega ja lõpetab töötustaatuse või töötasuga seotud reeglid siinkohal siiski ei kehti. Kuskilt seadusest oli aga silma jäänud, et töötule mingis suuruses ka mittetöise sissetuleku tekkimisel töötus lõpetatakse või tööturaha maksmine peatatakse või midagi sellist.

Sellest ebamäärasest eelteadmisest lähtuvalt püüdsin Töötukassa konsultandilt küsida, kas mul on mingi kohustus teda oma sünnitusest teavitada või kui kiiresti peale sünnitust ma sellega tegelema peaksin. Konsultant pani mu sünnitustähtaja kuu täpsusega oma arvutisse kirja ning arvas, et ma kohe sünnitustoast helistama ei pea, aga üldiselt kui sünnitan, siis teatan niipea kui saan ja siis lõpetavad töötustaatuse ära.

Etteruttavalt ütlen, et edaspidi selgus, et ei sünnitamine ega vanemapalgale kvalifitseerumine nii automaatselt siiski ei pea lõpetama ei töötustaatust ega töötuskindlustushüvitise maksmist. Millised need erinevad reeglid ja erijuhud täpsemalt on, sellest kirjutan edaspidi. Samuti sellest, kuidas mul bakalaureusekraadi magistriks kuulutamine õnnestus ning mis kummalgi konkursil edasi sai.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta