Järjejutu eelmises osas ”Töötukassa pakkumised” sain juulikuus Töötukassa kaudu kaks tööpakkumist - käsunduslepingu alusel osalise tööajaga kaugtöötav jurist pealinna õigusbüroos  ning täisajaga prokuröri abi maakonnakeskuses. Tutvusin kummalgi ametikohal esitatud nõuetega ning kandideerimiseks vajalike dokumentide loeteluga.

Prokuratuuri tööpakkumises  otsiti ringkonnaprokuröre ja prokuröri abisid üle Eesti, sealhulgas prokuröri abi meie maakonnakeskusesse. Kuulutuses oli muuhulgas kirjas, et ringkonnaprokuröri minimaalne kuupalgamäär on 2335 eurot ja prokuröri abi minimaalne kuupalk 1500 eurot.

Võrreldes minu praeguse ligikaudu 150-eurose töötuskindlustushüvitisega kõlas prokuröri abi 1500-eurone kuupalk nagu kümme korda rohkem. Tegelikkuses läheks 1500-eurosest brutopalgast maksud maha ning netopalgaks jääks palgakalkulaatori  andmetel pisut alla 1200 euro kuus. Seega kahanes teoreetiline sissetuleku tõus kümnelt korralt kohe kaheksale.

Kevadeni sain osalise tööajaga töötades miinimumpalga lähedast kuupalka, mille netosumma jäi alla 300 euro kuus. Sellega võrreldes kõlas 1200-eurone netopalk nagu üle nelja korra rohkem.

Arvestades, et ma alla 300 euro kuus sain kätte 12-tunnise töönädala eest, siis täisaja 40-tunnise töönädala eest võiks endisega võrreldav netopalk olla vähemalt kolm korda rohkem ehk kuhugi 900 euro kanti, kuna kolm korda 12 tundi on 36 tundi ehk 40-tunnise töönädala sisse mahub 12-tunniseid töönädalaid kolm tükki ja veel mõned tunnid peale.

Selliselt arutledes ei kõlanudki täisajaga töötamise eest makstav 1500-eurone brutopalk enam astronoomiliselt suurena, vaid tähendanuks kevadise töötasu tasemega võrreldes umbes kolmekümne protsendilist palgatõusu. Kui netopalk tõuseks arvestusliku 900 euro pealt 1200 euro peale, siis palgatõus 300 eurot oleks täpselt üks kolmandik ehk suurusjärgus kolmkümmend protsenti algsest arvestuslikust 900 eurost.

Kokkuvõttes oleks varasema tööga võrreldes raha mõnevõrra rohkem ja isiklikku aega kordades vähem. Siiski olid palganumber ja -tõus piisavalt arvestatavad, et tõsiselt kaaluda võimalust tõepoolest täisajaga igapäevaselt maakonnakeskusesse tööle sõitmisega tegelema hakata. Lisaks veel erialane eneseteostus ja muud täisajaga töötamisega seonduvad põnevad väljakutsed.

Kas aga kogu lisanduva palgatõusu saab ikka otse tuluks arvestada või suureneksid kaugel tööl käimisega seoses ka kulud? Kodust kaugtööd tehes olid minu tööl käimise kulud nullilähedased. Samas võisid kodutöö tõttu minu kodused kommunaalkulud olla mõnevõrra suuremad kui väljaspool kodu töötajatel. Paindliku ajaga kodutöö võimaldas mul lisaks töötamisele keset päeva tegeleda ka ajamahukate supikeetmiste ja leivaküpsetamistega, mis omakorda kallist päevast elektrit tarbisid.

Täisajaga kodust väljas tööl käimisel jääks kodune elektrikulu ilmselt mõnevõrra väiksemaks, töölõunate arvel väheneks ka kodus tarbitava toidu hulk. Samas väheneks tõenäoliselt oluliselt ka algainetest valmistatud tervislikuma toidu osakaal pere menüüs ning selle asemele asuksid vähemalt tööpäevaõhtutel pigem poolfabrikaadid, mille pidev kasutamine pigem suurendaks pere toidukulusid.

Kokkuvõttes leidsin, et elektri ja toiduga seotud kokkuhoid ja kulude suurenemine tõenäoliselt tasakaalustaksid teineteist ning võisin puhtalt kulude poolele arvestada vähemalt igapäevased töölõunad ja maakonnakeskuse vahet sõidu.

Tõenäoliselt tuleks tööl käimisega seoses veel igasuguseid muid lisakulusid, mille peale kohe ei oska mõeldagi: kasvõi seoses riiete ja jalanõudega. Või näiteks kosmeetika, mis kuuldavasti korralikel naisterahvastel tähtsal ametikohal viisaka väljanägemise tagamiseks samuti hädavajalike töökulude hulka kuuluvat.

Nii lõuna- kui sõidukulu arvestamisest alustada oli mugav ka seepärast, et mõlemad saab üsna täpselt kindlaks teha tööpäeva kohta. Mitu tööpäeva arvestada aga keskmise kuu kohta?

Oma esialgsetes arvutustes arvestasin kuu pikkuseks tagasihoidliku neli viiepäevast töönädalat ehk kokku ümmargused kakskümmend tööpäeva kuus. Nii oli lihtsam arvutada, kuigi tegelikult on tavalistes 30 ja 31 päeva pikkustes kuudes sõltuvalt nädalavahetuste ja riigipühade paiknemisest pigem 21 või 22 tööpäeva.

Sellest, kus ja kuidas maakonnakeskuse prokurörid tegelikult lõunatavad, ei olnud mul aimugi. Seepärast arvestasin, et asjalikul ametnikul võiks linna peal söömas käimisele kuluda igal tööpäeval näiteks viis eurot.

Kas see summa on tegelikult tugevalt ala- või ülehinnatud, selgub edaspidi. Viis eurot kahekümne tööpäevaga korrutades sain ainuüksi töölõunate kuluks sada eurot kuus. Mäletatavasti oli eelnevalt välja arvutatud teoreetilise netopalga tõusu suuruseks kolmsada eurot, millest nüüd tubli kolmandik juba kuludele ära paigutus.

Jäid veel töölesõidud. Siin oli arvutamine mõnevõrra keerulisem, kuna läbi tuli mõelda nii bussi- kui autosõidu variandid. Talvel libeda ja lumetuisuga eelistan auto juhtimisele pigem bussisõitu. Samas peaksin kaheksast viieni tööl olemiseks minema hommikul kell pool seitse väljuvale bussile ja koju saaksin õhtul kell pool seitse saabuva bussiga. Ehk siis tööl olek koos tööl käimisega võtaks iga tööpäeva 24 tunnist tervelt kaksteist...

Maakonnakeskusesse on meilt alla viiekümne kilomeetri, mille autoga läbimisele kulub hea teega tublisti alla tunni, kuid libeda ja lumetuisuga võib minu ettevaatliku sõidustiili juures ajakulu olla ennustamatu. Lisaks veel asjaolu, et meie peres üldse ei olegi hetkel sellist autot, mille peale iga ilmaga kindel olla.

Autoga tööl käimine peaks pikemas perspektiivis tähendama kas arvukaid remondikulusid või töökindlama auto ostmist või liisimist. Nende kulude läbimõtlemise ja väljaarvutamisega ei jaksanud ma hetkel tegeleda.

Jättes lahtiseks, kui palju tegelikkuses auto ja kui palju bussiga sõidaksin, arvutasin välja mõlema variandi kulud kuus. Siin elatud aastatega on mulle selgeks saanud, et kui maakonnakeskusse sõiduks viis eurot rahakotti panna, siis selle eest saab bussipileti küll ja antakse veel raha tagasi ka.

Konkreetsetel bussidel on aga hinnad erinevad ning konkreetselt hommikuse ja õhtuse bussi pileti täpset hinda siiani peast ei tea, seega tuli sedagi internetist otsida.

Peatus.ee on hea keskkond bussiaegades orienteerumiseks, kuid piletite hindu seal kahjuks ei näidata. Tpilet.ee  näitab vähemalt osade busside piletihindasid, seega sai arvutuste aluseks võetud seal näidatud hindade keskmine (3,5 eurot ühe sõidu eest). Edasi-tagasi sõiduks kuluks seega umbes 7 eurot päevas ehk viie päevaga 35 eurot nädalas ja nelja nädalaga 140 eurot. Arvestades, et kuu pikkus sai arvutustes pigem alahinnatud, võib ümmarguselt arvestada bussisõidu kuluks umbes 150 eurot kuus.

Praeguse ausõna peal sõitva pereauto puhul olen senise kogemuse põhjal leidnud, et ainult bensiinile kulub vähemalt kümme senti kilomeetri kohta, pigem pisut rohkem. Maakonnakeskusesse on alla viiekümne kilomeetri ning erinevate teeolude ja bensiinihindadega võib tegelik sõidukulu kilomeetri kohta kõikuda pigem ülespoole.

Seega arvestasin, et ühele sõidule kulub vähemalt viie euro eest bensiini ja edasi-tagasi seega ühes tööpäevas kümme eurot. Korrutades kümme eurot päevas kuu kahekümne tööpäevaga sain autoga tööl käimise kuluks vähemalt 200 eurot kuus.

Isegi, kui enamusel päevadel käiksin tööl mõnevõrra soodsama bussiga, siis tekkiv kokkuhoid saaks tõenäoliselt kuhjaga ära kulutatud erinevatele autohooldus- ja remondikuludele, alustades regulaarsest õli- ja rehviuuendusest ning lõpetades pideva sõidu puhul aeg-ajalt ikka ette sattuvate metsloomade tekitatud kahjude likvideerimisega.

Seega prognoosisin tööl käimisega seonduvaks sõidukuluks sõltumata erinevate sõiduvahendite osakaalust vähemalt ümmarguse kakssada eurot kuus.

Pannes kokku lõunakulu sada eurot ja sõidukulu kakssada eurot sain kokku täpselt eelnevalt välja arvutatud teoreetilise netopalga tõusu kolmsada eurot. Ehk siis isegi 1500-eurone brutopalk tähendaks täisajaga maakonnakeskuses tööl käimise puhul mitte mitmekordset palgatõusu, vaid kõigest eelneva kodutöö palgaga võrreldavat netosissetulekut. Mis ma selle teadmisega peale hakkasin? Lugege järgmistest osadest!

Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta