Esimeses osas jagasin, kuidas mu mõnus paindlik kaugtöö koondamisega lõppes ning seadustest välja uurisin enda õiguse töötuskindlustushüvitisele. Järgmiseks tuli välja uurida, kellelt ja kuidas seda hüvitist küsida.

 

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) paragrahvist 6 sain teada, et töötuskindlustushüvitisele on õigus kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ning kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ehk siis viimase kolme aasta jooksul pean olema vähemalt ühe aasta töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud, mida ma ka täiesti olen, nii et see tingimus on täidetud.

Lisaks eelnevale töötamisele tuleb töötuskindlustushüvitise saamiseks mul ennast töötuna arvele võtta. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTS) paragrahvist 6 sain teada, et töötuna arvele võtmiseks tuleb pöörduda isiklikult Eesti Töötukassa kohalikku osakonda ning töötuna võetakse arvele avalduse esitamise päevast. Seega enne töösuhte lõppu vist ei ole põhjust pöörduda, kuna töösuhte ajal nad ju arvele ei võta? Aga mida ma täpselt pöördudes kaasa pean võtma ja kas tuleb lihtsalt kohale minna või enne telefoni teel aeg kokku leppida?

1. aprillil tööandja poolse töölepingu lõpetamise sooviga alanud koondamise asjaolude täpsem läbirääkimine võttis nädalakese aega, nii et korrektse koondamisteateni jõudsime 8. aprillil ning kuuajalise etteteatamisega sai minu viimaseks tööpäevaks 8. mai. Kui koondamisteade käes ja seadused läbi uuritud, otsisin töötukassa kodulehelt lähima büroo infonumbri.

Õnneks on töötukassal meie maakonnas lisaks maakonnakeskusele büroo ka minu kodukoha naabervallas, mis jääb just minu kodukoha ja maakonnakeskuse vahele. Veel toredam oleks muidugi, kui  saaks kodukohas asjad aetud, aga asi seegi, kui poole lähemale sõitmisega piirduda saab. Ühistranspordiühendus on õnneks ka täitsa olemas, nii et viriseda pole midagi.

Kunagi kuskil olen kuulnud ka seda mõtet, et tegelikult võiks ju töötukassa konsultant kasvõi korra kuus käia meie vallamajas töötuid vastu võtmas ja ei peaks hulk töötuid oma olematut rahanatukest naabervalla vahet sõitmisele kulutama. Pangabuss meil näiteks käib korra kuus.  Minule teadmata põhjustel pole sellest mõttest aga töötukassa osas siiani asja saanud.

Samas, kui töötukassa konsultant meil korra kuus käiks, siis tõenäoliselt ei satuks ta ju just minu töösuhte lõpule järgneval päeval. Nii et ikka oleks küsimus, kas töötuna arvele võtmisega meie valla päeva oodata või ikkagi naabervalda sõita. Tore siis, et praegu seda muret pole.

Kõik need mõtted läbi mõlgutanud, võtsin julguse kokku ja telefonitoru pihku ning valisin netist leitud numbri. Vastaski töötukassa konsultant, kellele üritasin kuidagi sõnastada oma küsimuse, et kui mul on praegu koondamisteade ja kuu pärast viimane tööpäev, siis millal ma peaks töötukassasse tulema.

Varasemast seaduste uurimisest oli mulle meelde jäänud ka üks tähtaeg - viie päeva jooksul peab tööandja esitama töötukassale avalduse juhul, kui koondatu on selle tööandja juures töötanud vähemalt viis aastat ja tal on õigus kindlustushüvitisele koondamise korral. Minul see viis aastat täis ei saanud ja minul sellele hüvitisele õigust ei ole ja seega ka see tähtaeg minu kohta ei käi, nagu mulle hilisema vestluse jooksul ka kohale jõudis.

Töötukassa konsultant, kellel minu ekslikust tähtaja-arvamusest aimugi ei olnud, selgitas mulle alustuseks sõbralikult, et töötukassasse tulemisega pole mingit kiiret ja sageli inimesed eelistavad mingi aja rahulikult ringi vaadata enne kui ennast töötuks registreerima hakkavad. Küsisin veel mitu korda üle ega töötukassasse tulekuga viivitamine pärast mu kindlustushüvitise maksmise kestust kuidagi mõjuta või midagi ning konsultant kinnitas kannatlikult, et mingit kiiret ei ole.

Lõpuks jõudsime siiski kokkuleppele, et kui ma ikka tahan kohe peale töösuhte lõppemist töötuskindlustushüvitist saama hakata, siis ma ikka pean ennast töötuna arvele võtma. Töötuna arvele võtmine aga tähendab, et otsin aktiivselt tööd ning olen valmis pakutava töö kohe vastu võtma. Seega kui tahan vahepeal rahulikult ringi vaadata ja mitte uuele tööle kiirustada, siis see võimalus mul on, aga selle aja eest riik mulle töötuskindlustushüvitist ei maksa. Töötuskindlustushüvitist saab ainult see, kes on töötuna arvel ning otsib aktiivselt tööd.

Lisaks sain teada, et pärast töösuhte lõppemist kehtib mul haigekassa veel kaks kuud ning töötule hakkab haigekassa kehtima 30 päeva möödudes töötuna arvele võtmisest. Seega kui ma ei taha vahepeal haigekassata jääda, siis on ka mõistlik 30 päeva jooksul töösuhte lõppemisest töötukassas ära käia ja ennast töötuna arvele võtta.

Jäin ikkagi selle juurde, et tahaksin oma väljateenitud töötuskindlustust hakata saama võimalikult kohe peale töösuhte lõppu. Leppisime siis kokku, et tulen ennast töötuks vormistama esimesel töösuhte lõppemise järgsel päeval neljapäeval 9. mail. Sain sellega tõelise erikohtlemise osaliseks, kuna konsultant ütles, et tegelikult ta nii palju ette aegu ei panegi, vaid sel päeval kutsus töötuid tagasi kõige hiljem 6. maiks.

Telefoni otsas kalendrit lehitsedes tõdes konsultant veel, et tegelikult ta ei töötagi neljapäeviti selles vallabüroos, vaid hoopis maakonnakeskuses, aga siis avastas, et sel 9. mail tema vallabüroos töötav kolleeg puhkab ja seepärast on sel päeval tema ise seal vallabüroos. Nii et lõpuks kõik klappis ja sain oma soovitud 9. mai aja kätte.

Küsisin ka kaasavõetavate dokumentide kohta ja sain teada, et kõige olulisem asi töötuskindlustushüvitise taotlemiseks on tööandja tõend kindlustatule, kus näidatakse viimase kolme kuu brutotasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmakse, töösuhte lõppemise aeg ja alus ning veel mõned olulised andmed. Kui saan tõendi tööandjalt digiallkirjaga, siis võin selle e-postiga konsultandile edasi saata ning kohapeale tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument ja oma pangakonto number, kuhu töötuskindlustushüvitist saada soovin.

Samuti peaksid kaasas või peas olema andmed omandatud hariduse kohta, mida töötukassa andmebaasi kanda. Hea uudis oli, et haridust tõendavat dokumenti näitama ei pea, samuti dokumente hariduse omandamisele järgnenud korduvate nimevahetuste kohta. Kui mind edaspidi tahetakse saata mõnele koolitusele, kus on nõutav mingi eelnev haridus, siis võidakse dokumenti küsida, kuid alguses usaldatakse ja pannakse kirja minu ütluse alusel.

Umbes sellega meie telefonikõne lõppeski. Nüüd jäi üle veel järgmise kuu jooksul tööandjalt vajalik tõend kätte saada ja õigel päeval sammud töötukassasse seada. Ja vahepeal enda jaoks läbi mõelda, kuidas oma töökohustustest vabanevat aega kasutama hakkan, kui kaua väheneva sissetulekuga hakkama saan ning millist tööd tegelikult oleksin valmis vastu võtma või milliste argumentidega millestki keelduda, kui töötukassast tõepoolest midagi pakutama peaks. Sellest kõigest kirjutan aga juba järgmistes osades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta