Ligi tuhatkond linnaelanikku tähistas eile paduvihma trotsides Keila keskväljakul ühiselt välja võideldud iseseisvuse säilimist  kontserdiga “Keila jääb!” Nii kõnedes kui kogunenud rahvahulgas peegeldus uhkus kokkuhoidva kogukonna üle, kes seisis üksmeelselt oma kodulinna säilimise kaitseks. Keila inimesi tuli tervitama ka peaminister Jüri Ratas.

Kolm hiiglaslikku torti, mille kinkis linnarahvale Rõõmu Kaubamaja, söödi viimse tükini ja alati populaarne Anne Veski tõi pidulised varju alt keset vihmast väljakut.

Peaminister Jüri Ratas, kelle lubadusest “kõik on linnaelanike endi kätes“ keilakad keerulistel aegadel enim kinni hoidsid, märkis oma sõnavõtus, et Keila linna ja elanike jaoks on haldusreformil teatavasti omad tähendusvarjundid. “Aprillis andsid 3508 linnaelanikku oma arvamuse, mis toetas ülekaalukalt Keila linna iseseisvana jätkamist,“ ütles peaminister Ratas. Reformi tulemusena jääb Eestisse praeguse 213 kohaliku omavalitsuse asemel 79 omavalitsust – 64 valda ja üheskoos Keilaga 15 linna. „Ma usun, et tegime koos õige otsuse.“          

Keila linnapea Enno Felsi sõnul hoidis just keilakate ühtehoidev vastasseis ära linna ebaõiglase sundliitmise. “Tänan südamest kõiki kokkuhoidvaid ja oma linnast hoolivaid keilakaid! Meid oli palju!  Seisime üheskoos visalt sundliitmise vastu ja saime oma tahtmise. Me ei võidelnud naabritega, nagu mõned väitsid. Me seisime oma linna eest! Soovisime, et Harjumaa tugevad omavalitsused säiliksid ja kohalikele inimestele jääks õiglane otsustusõigus oma kogukonna käekäigu üle,” rääkis kogukonna ühtsuse üle uhkust tundev linnapea.

Keilakad on volikogu esimehe Tanel Mõistuse kinnitusel sellel aastal olnud kokkuhoidvamad kui kunagi varem. “Tänaseks juba halva unenäona tunduv sundliitmise ähvardus tegi meie kogukonna tugevamaks. See pani mõtlema meie väikelinna väärtuste üle ja hindama Keila traditsioonide säilimist ning ajaloo jätkumist,” kõneles Mõistus.

Keila linna aumärgi kavaler Hillar Palametsa sõnul on peamine see, et Keila on Keilaks jäänud ja oma eripalgelisuse säilitanud - nii märkis Palamets ka oma äsja ilmunud raamatus.

Linn jääb ajaloolise Keila nime ainsaks kandjaks, kuna samanimeline vald hakkab kuuluma loodavasse Lääne-Harju valda.

Valitsuse otsus sundliita Keila linn viie väiksema omavalitsusega tänavu aasta alguses tekitas tulist vastuseisu nii Keila linnavõimu kui elanike seas. Linna sundliitmisele oli rahvaküsitlusel vastu 96,8% küsitlusele vastanutest ning oma arvamust käis avaldamas 45,8 % valimisealistest linnakodanikest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta