Tänasest hakkab Bioneeris ilmuma põnev rubriik, kus räägime erinevatest eksiarvamustest.

1) Hiline söömine on ebatervislik ja teeb paksuks

Mõelge veidi. Kui see oleks nii, siis kannataks kogu Vahemeremaade piirkond, kus põhiline söögikord ongi tihti just väga hilisel õhtul.

Pole tõendeid, et täis kõht tekitaks ka halvemat und. Pole tõestatud sedagi, et peale kella kuut söödud kalorid kuidagi eriliselt paksuks teeksid.

Kindlasti on õige väide, et toitumisharjumustel on suur roll inimese elus. Kes õhtuti kunagi ei söö, see võib ennast pärast hilist söömapidu halvasti tunda. Täpselt samuti võib juhtuda selle inimesega, kes pole harjunud rikkaliku söömaajaga kell 12 päeval.

2) Light-tooted teevad kõhnaks

Tänapäeval on popp süüa kõikvõimalikke vähendatud kalorisisaldusega toite. Praktikas tähendab see seda, et lahjad tooted sisaldavad vähem rasva või suhkrut kui rammusad alternatiivid. Suhkur asendatakse lahjades toodetes mõne muu magusainega, mis küll ei sisalda kaloreid, aga annab kehale ikkagi signaali, et magusat tuleb seedima hakata. Keha mõistab sellist signaali kui üleskutset insuliini tootmiseks.

Kuigi „värsket“ suhkrut organismis pole, langeb siiski veresuhkru tase. See omakorda toob kaasa meeletu hundiisu. Samamoodi toimivad ka rasvaasendajad, mis ei tee kõhtu täis.

Paljud light-toodete tarbijad söövad lõppkokkuvõttes enam ning võivad hoopis juurde võtta.

3) Me peame sööma maksimaalselt vitamiine ja mineraalaineid

Ka vajalikke vitamiine ei suuda keha piiramatult töödelda. Kui vitamiine liiga palju manustada, siis osad neist lihtsalt väljutatakse ja teised võivad põhjustada tõsise üledoosi.

A vitamiini üledoos põhjustab peavalu ja iiveldust. C vitamiini ületarbimine võib viia hormonaalsüsteemi tasakaalust välja. D vitamiiniga liialdamine võib põhjustada krampe ja põiekive. E vitamiini liigne manustamine põhjustab iiveldust, oksendamist,  mao- ja soolestikuvaevuseid. Mõned vitamiinid B vitamiinide grupist võivad tekitada naha sügelemist ja kergeid halvatusnähtuseid.

Ka mineraalained ei ole täiesti ohutud. Näiteks liigne kaltsium võib põhjustada tsingi omastamise häireid.

Seepärast tuleb kunstlikud toodetud vitamiinide ja mineraalide kasutamisega olla alati ettevaatlik.

Sageli on vitamiinide pakendil kirjas sisalduvate vitamiinide miinimumkogused. Tootjad doseerivad vitamiine nii kõrgelt, et ka vähesäilivate vitamiinide miinimumväärtus püsiks säilivusaja lõpuni.

4) Muna tuleks süüa plastlusikaga

 Muna tohib süüa igasuguse lusikaga. Vältida tuleks vaid hõbelusikat, kuna see reageerib munakollases sisalduvate väävliühenditega. See muudab lusika mustaks ja annab munadele ebameeldiva kõrvalmaitse.

5) Maasikaaroom luuakse maasikatest

Tavaliselt valmistatakse puuviljaaroomid bakterite ja seente kaasabil. Loomulikest puuviljadest sama intensiivse aroomi tekitamine oleks liiga kallis.

Kui bakterid fermenteerivad looduslikke materjale nagu puit, juustukoor või kalajäätmed, siis võib nii tekitatud lõhnasid nimetada looduslikeks.

Maasikaaroomi saab tekitada näiteks kääritatud saepurust. Õunaaroomi tekitatakse odavatest peiulillelõhnaga õlidest.

Kui siit edasi minna, siis tegelikult ei pea lõhn ju vastama maasikaaroomile, vaid ainult mingisugusele looduses esinevale lõhnale. Tehke proovi! Nuusutage maasikat ja maasikalõhnalist jogurtit. Viimane vaid meenutab maasikat, mitte ei lõhna nagu maasikas.

_____________

Allikas: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta