Seekord räägib Bioneer eksiarvamustest seoses hammastega.

1)     Suhkur teeb hambad katki.

Suhkur ei ole seejuures kurja juur. Hambad on ümbritsetud hambavaabaga, kehas leiduva kõige kõvema ainega. See on aga tundlik hapete suhtes. Toidus leiduvad happed võivad vigastada hambavaapa. Neid ei leidu mitte ainult limonaadis, vaid ka tervislikus puuviljas või puuviljamahlad. Eriti ohtlikud on aga kleepuvad toiduained, mis jäävad hammaste külge kinni. Need soodustavad hambakatu teket. See on segu toidujääkidest, bakteritest ja nende ainevahetuse jääkidest. Hambakatt võib tekkida 24 tunni jooksul. Selles on bakterid, mis muudavad lihtsad süsivesikud, mida leidub suhkrus, valges jahus või kartulites, hapeteks, mis omakorda kahjustavad hambavaapa. Mida enam toitu need bakterid saavad, seda enam happeid suudavad nad moodustada. Seepärast on kahjulikum juua pikka aega lonkshaaval limonaadi või õunamahla, kui korraga terve tahvel šokolaadi nahka pista.

2) Pärast sööki tuleb hambaid pesta.

Kohe pärast sööki ei ole see enamasti soovitatav. Söögis leiduvad happed hakkavad hambaid kahjustama, ja kui nüüd kohe hambaid nühkima hakata, siis suureneb kahjustav mõju veelgi. Seepärast on pärast sööki mõistlik suud hoopis veega loputada, et suurem osa hapetest eemaldada. Umbes pool tundi hiljem on õige eemaldada kleepuv toidumass.

3) Elektrilised hambaharjad on põhjalikumad kui manuaalsed.

See ei vasta tõele. Eelkõige tahavad lapsed elektrilise harjaga pikemalt harjata, mis on jällegi eeliseks. Hea on ka elektrilise hambaharja väike pea, mis parandab juurdepääsu hammastele. Hambapuhastamise eesmärk on eemaldada hambakatu jääke. Seepärast on oluline puhastada vastava niidiga ka hammaste vahesid. Hambapasta kasutamine on seejuures tähtsuselt teisel kohal.

4) Kaaries on tsivilisatsioonihaigus.

Halbade hammaste käes kannatasid juba vaaraod. Lisaks nähtub enamikest skelettidest, et kaariese kõrval on ajaloos olnud veel üks raskekujuline hambahäda. Teravilja jahvatamisel tekkinud peene kivitolmu tõttu, mis oli igapäevane pudru või leiva koostisosa, kulusid hambad vahest kuni juurteni. Seda, kas nad ka kaariese käes kannatasid ei olnud seega enam võimalik kindlaks teha.


Allikas: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“, www.ofarrell-staunton.com