Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA uuris, kuidas hermeetilises ruumis saab teatud toataimede abil tekitada tervislikku hingamisõhku. Selgus, et paljud tavalised toataimed parandavad efektiivselt siseõhku, eemaldades sellest kahjulikke keemilisi aineid, mida kodudes ja töökohtadel on uskumatult palju.

Dereema draakonipuu 'Janet Craig'

Taimed suurendavad nii meie vaimset kui ka kehalist heaolu. Aiapidamine ja taimede kasvatamine on üks maailma soositumaid vabaajaveetmise vorme. Taimedega loome enda ümber sooja ja õdusam atmosfääri, neil on meie kodu kaunistamise kõrval ka märkimisväärne esteetiline ülesanne.

NASA kosmoseagentuur uuris 1980. aastal esmakordselt 12 kõige tavalisema toataime abil, kuidas nad ikkagi hermeetiliselt suletud katsekambri õhust suudavad eemaldada formaldehüüdi, benseeni ja triklooretüleeni. Peale uurimistulemuste avalikustamist loodi "Plants for Clean Air" Council – organisatsioon ”Taimedega puhas õhk”, mis propageerib toataimede kasvatamist ja kasutamist siseruumide õhukvaliteedi parandamiseks nii tööl kui kodus.

Järeluuringute jaoks rajas NASA maksimaalselt välisõhust eristatud ”biokodu”, kus kasutati palju sünteetilisi sisustusmaterjale, mis eritavad keemilisi ühendeid. Taimedeta biokodus tekkis inimestel nn. ”haige hoone”-sündroom ( loe Tervisekaitse artiklit ).

Biokodust võeti õhuproove enne ja pärast toataimede paigutamist sinna, sama tehti võrdlusel kasutatud aktiivsüsi-filtri puhul. 12 toataime puhastasid õhku saastest sama hästi kui söefilter, mis tõestas nende arvestatavat tähtsust umbseks ehitatud ruumi tervisliku õhu tootjatena.

Kuidas taimed õhku puhastavad?

Vau-tiigerlehik

õhupilude kaudu. Kuna taime lehtede kaudu toimub pidev vee aurumine, siis tekib selle tagajärjel konvektsioonliikumine, mis viib õhusaasteosakesed taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Taimed ”söövad” meie hingamisõhust kahjulikud ained ära.

Rohke taimekogus lisab samuti ruumi õhuniiskust, mille tagajärjel õhu mikrobakterite suhteline arv väheneb ja me parandame seeläbi isikliku hingamisruumi õhu kvaliteeti.

NASA poolt uuritud 51 toataime hinnati

-keemiliste gaaside eemaldamise
-kasvatamise ja hooldamise kerguse
-kahjuritugevuse
-niiskuseraldussuuruse põhjal.

Kõige kõrgema hinde - 8,5 – sai kollakas kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescens). Muude uurimuses osalenud taimede paremusjärjestus oli järgmine:

Kõrge vitspalm

kõrge vitspalm (Rhapis excelsa),
mägipalm (Chamaedorea),
kummi-viigipuu (Ficus elastica), 
dereema draakonipuu (Dracaena deremensis) ’sort 'Janet Craig’,
harilik luuderohi (Hedera helix),
laose datlipalm (Phoenix roebelenii),
Alii viigipuu (Ficus macleilandii) ’Alii’, 
kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) sort ’Bostoniensi’,
tõlvlehik (Spathiphyllum sp),
lõhnav draakonipuu (Dracaena fragrans) sort ’Massangeana’, 
sulgjas nõelköis (Epipremnum pinnatum) sort ’Aureum’,
Nefroleep (Nephrolepis obliterata),
aedkrüsanteem (Dendranthema x grandiflorum),
gerbera (Gerbera),
dereema draakonipuu (Dracaena deremensis) sort ’Werneckii’,
ääris-draakonipuu (Dracaena marginata),
pronksjas filodendron (Philodendron erubescens),
jalglehine sõrgköis (Syngonium podophyllum),
tähniline diifenbahhia (Dieffenbachia maculata) sort ’Exotica Compacta’,
vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans),
bensoe - viigipuu (Ficus benjamina),
kiirjas sõrmlehik (Schefflera actinophylla),
roosbegoonia (Begonia x hiemalis),
kahelisugjas filodendron (Philodendron bipinnatifidum),

Viigi-kummipuu

roniv filodendron (Philodendron scandens),
kolmevöödiline havisaba (Sansevieria trifasciata),
diifenbahhia sort ’Camilla’,
Filodendron (Philodendron domesticum),
kõrge araukaaria (Araucaria heterophylla),
Wallise kuuvõhk (Homalomena wallisii),
valgeroodne maranta (Maranta leuconeura) ’Kerchoveana’,
hiina banaan (Musa acuminata),
varane jõulukaktus (Schlumbergera x buckleyi),
punane lihavõttekaktus (Rhipsalidopsis gaertneri),
romblehine tsissus (Cissus rhombifolia) sort  ’Ellen Daniak’,
habemätas (Liriope),
dendroobium (Dendrobium),
tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum) ’Variegatum’,
kähar aglaoneema (Aglaonema crispum)  ’Silver Queen’
Andre flamingolill (Anthurium andraeanum),
kirjulehine ebakrooton (Codiaeum variegatum),
kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima),
Simsi asalea (Rhododendron simsii),
vau-tiigerlehik (Calathea macoyana), 
harilik aaloe (Aloe vera),
vahemere alpikann (Cyclamen persicum),
vöödiline ekmea (Aechmea fasciata),
tulp (Tulipa),
kuuking (Phalaenopsis),
blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana).

Kuna formaldehüüd on toaõhus kõige enim levinud mürk, siis võeti taimede võime seda ainet hävitada hindamise lähtekohaks. NASA uuritud toataimedest olid kõik võimelised õhust formaldehüüdi eemaldama, kuid eri taimede puhul oli erinevusi.

Kakskümmend parimat formaldehüüdi eemaldajat on: 

Alii viigipuu

kõrge nefroleep ’Bostoniensis’,
aedkrüsanteem,
gerbera, 
laose datlipalm, 
dereema draakonipuu 'Janet Craig',
mägipalm, 
nefroleep (Nephrolepis obliterata),
kummi-viigipuu,
harilik luuderohi,
bensoe-viigipuu,
tõlvlehik, 
kollakas kuldviljakpalm  
lõhnav draakonipuu 'Massangeana', 
kõrge vitspalm, 
kiirjas sõrmlehik,
ääris-draakonipuu,
dereema draakonipuu 'Warneckii', 
habemätas, 
dendroobium  ja 
tähniline diifenbahhia.

Ksüleeni ja tolueeni eemaldasid kõige efektiivsemalt kollakas kuldviljakpalm, laose datlipalm ja kuuking.

Neljateistkümne parima hulka pääsesid ka
tähniline diifenbahhia,
ääris-draakonipuu,
dendroobium,
Wallise kuuvõhk,
Nefroleep (Nephrolepis obliterata), 
dereema draakonipuu 'Janet Craig',
Andre flamongolill
lõhnav draakonipuu 'Massangeana', 
bensoe-viigipuu ja
tõlvlehik.

Ammoniaaki eemaldas kõige paremini kõrge vitspalm.

Sulgjas nõelköis

Neliteist parimat olid:
Wallise kuuvõhk,
habemätas,
Andre flamingolill,
aedkrüsanteem, 
vau-tiigerlehik,
dendroobium,
tulp,
vääris-mägipalm, 
jalglehine sõrgköis,
bensoe-viigipuu,
tõlvlehik,
lõhnav draakonipuu 'Massangeana' ja
Simsi asalea.

Toaõhku rikkuvate mikroobide arv on seda väiksem, mida niiskem õhk on meie ümber. Optimaalne õhuniiskus inimesele oleks 50-60 %. Kui suhteline õhuniiskus on 72%, oleks mikroobe õhus minimaalselt, kuid nii niiskes hakkavad mööbel ja ehitusmaterjalid hallitama. Selline niiskus saavutatakse ainult kasvuhoones.

Et toataimede õhupuhastussüsteem toimiks hästi, tuleb hoolitseda taimede eest maksimaalselt hästi: õieti kasta, anda piisavalt valgust ja toitaineid ning hoida kahjurite eest.

Osa taimi eritab õhku rohkem niiskust kui teised, sel moel toimivad taimed ka hingamisõhu parandajatena.
 
Parim õhuniisutaja on kollakas kuldviljakpalm. 

Uuritud taimedest hoolitsesid õhuniiskuse eest hästi mägipalm (Chamaedorea seifrizii) ja nefroleep(Nephrolepis obliterata).

Diifenbahhia

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta